19.12.2017
Aanaar juovlâ-noomah
 |
| Kove: Maanmittauslaitos |
Lam kavnâm tagarijd noomâid ohtsis 13 pittád. Toh nomâtteh käävci pääihi, mii meerhâš, et ovtâskâs paaihijn láá eenâb ko ohtâ nommâvariant. Toos lasseen kyevti saajeest suomâ- já nuortâlâškielâg joulu- ~ jooul-noomâi vastui lii anarâškielâg nommâ, mon merhâšume ij lah 'juovlah'. Taggaar tile lii tiäđust-uv uáli táválâš maaŋgâkielâlii Anarist.
Puoh juovlâ-paaihijn lii suomâkielâg joulu-nommâvariant, neelji pááikán tot lii áinoo nommâ. Kyevti pääihist lii anarâškielâg juovlâ-nommâ já kuulmâ pääihist nuortâlâškielâg jooul-nommâ. Aanaar päikkinoomâi säniráájust ij lah ohtâgin orjâlâškielâg juovla-nommâ ige nuortâlâškielâg rosttov-nommâ.
Nomâttum paaihijn viiđâs láá Tavenuorttâ-Anarist já kuulmâs Maadâuárji-Anarist. Maadâuárji-Anarist tuš oovtâ pääihist lii sämikielâg nommâ: Menišjäävri maadâmaadânuorttâ pelni lii Juovlâselgi ~ Jouluselkä. Ko ton ránnján láá Kuátijäävrih, te puátá mielân, et tot puáhtá lamaš kiännii tälvipäikki, ko toho láá varrim tovle táválávt juovlâi ääigi.
Taggaar siskáldâsâst lii vises tiätu nube noomâ ohtâvuođâst: Joulukotamaa Tovâsuáiváá maadâuárji pelni lii uážžum noomâs tast, ko Hirvas-Niila, Niila Hirvasvuopio, laavij tast orroođ juovlâi ääigi 1900-lovo algâpelni. Ton pääihi aldasijn lii meid Hirvas-Niilan Aitavaara, kost lii pygálysäiđi. Pygálys maŋa sun lii vissásávt jottáám poccuigijn toho Joulukotamaan. Taat nommâ lii pyeri ovdâmerkkâ tast, et maaŋgah Maadâ-Aanaar orjâlij adelem noomah láá-uv suomâkielân, veik toi adelem ääigi iänáš uási sist vala kevttii sämikielâ piäiválávt. Taan sosiolingvistlii almoon iä lah vala ennuv selvâttâm, mut ááigum tom-uv hundâruššâđ váhá eenâb täst tibi ko lii asto.
Kuálmâd Maadânuorttâ-Aanaar joulu-päikkinommâ lii Joulukuusenmorosto. Tast lii sääni joulukuusi, mii čuujoot syemmilii kulttuurân, tondiet ko sämmilijn ij lah lamaš ärbivuáválávt tääpi väldiđ muorâ siisâ juovlâi ääigi. Tom láá máttám syemmilijn eskin 1900-lovvoost. Päikki lii Avveel maadâuárji pelni, mii vala tuárju jurduu, et noomâ láá adelâm páiháliih syemmiliih. Morosto-eennâmappellatiiv lii vuáhádum sii suomâkielâ kuávlukielân ige tom vuáđuld pyevti innig analysistiđ, et päikkinommâ ličij luávnejum sämikielâst.
Tavenuorttâ-Anarist Kuhes Curnâjäävri nuorttâ pelni noomah Juovlâkuátsaijáávráš ~ Joulukotajärvi já Joulukotaoja ton aldasijn oroh lemin meid tagareh, moh lahtâseh orroompááikán, mii lii lamaš aanoost juovlâi ääigi. Puávtáččij-uv tast leđe miinii tohâmušâid Panne-Aasluv (Aaslâk Andârâskandâ Panne, 1842–1910) tááluin, mii lii tast suullân kilomeetter tavas kulij Syeiniluobâl riddoost? Panne-Aaslâk lâi orjâlâš pajesämmilâš já vissásávt juuđij poccuigijn. Tot kuávlu lii máhđulávt lamaš suu tälvikuáttumeennâm, já eidu tälvipaihijd teikâ toi pirrâsáid laavii rähtiškyettiđ vuosmuš tááluid 1800-lovo loopâst.
Puoh nuorttâlâškielâg noomah láá tegu vuárdáččij Tave-Aanaar nuortâlâškuávlust Väčirist. Oovtâst tain noomâin lii tuš suomâkielâg variant Joouljääuʹr ~ Joulujärvi, mut kyevti noomâst lii suomâkielâ lasseen meid anarâškielâg variant, mut ton merhâšume lii eres ko 'juovlah': Juovâlâhjävri ~ Joouljääuʹr ~ Joulu/järvet sehe Juovâlâhtuodâr ~ Jooultuõddâr ~ Joulutunturi.
Vuosmužžân mainâšum nommâpaarâst jiem pyevti ettâđ tađe eenâb, ko et ervidmist tááláá nuorttâlâškielâg nommâ lii jurgâluslovnâ, mon vuáđđun lii suomâkielâg nommâ. Suomâkielâg nommâ puáhtá kuittâg leđe jurgâluslovnâ puáris Njiävđám nuorttâlâšsiijdâ áigásii noomâst. Njiävđámist lii nomâlâs lamaš aanoost sääni juul 'juovlah', mon láá lovnim skandinavlijn kielâin já suomâkielâliih láá vissásávt iberdâm tom meid. Nubeh nommâtrioh láá ton sajan tuođâi mielâkiddiivááh! Oro lemin nuuvt, et tááláá nuortâlâškielâg jooul-noomah láá vuot uđđâ jurgâlusloovnah suomâkielâst, mut suomâkielâg joulu-noomah láá pelestis aalmugetymologliih tulkkuumeh juovâlah-noomâin, moin ij lah mihheen tohâmušâid juovlâigijn.
Must láá kulmâ máhđulii iävtukkâs toos, et mii lii sääni juovâlâh tuávááš. Muu ibárdâs mield sääni maadân lii eennâmappellatiiv juovâ, suomâkielân '(rakka)kivikko, louhikko'. Loppâuási -lâh lii mottoom eres-uv saanijn, mut tot lii uáli härvinâš. Tagareh láá ovdâmerkkân vihálâh já pergâlâh, moin vuosmuust -l- kulá sänimaddui vihháál já majebist tot lii lovnâsääni element vrd. suomâkielâ perkele. Toos lasseen tot lii aanoost taggaar saanijn ko miätálâh já vuástálâh, maid puávtáččij verdidiđ saanijn juovâlâh já talle merhâšume ličij suulân 'päikki kost lii juovâ teikâ mii lii juovvii'. Taggaar sääni iä lah kuittâg dokumentistâm kosten.
Ko -lâh-loppâ lii uáli epitáválâš, te mielân puátá meiddei, et aainâs-uv teoriast tot puáhtá leđe uánánâm säänist luohtâ. Taggaar päikkinoomâ koskâoosij uánánem lii uáli táválâš orjâlâškielâst, mut härvinâš anarâškielâst. Taat oro kuittâg lemin hiäjus iävtukkâs härvinâšvuođâ lasseen tondiet ko tot ij heivii nomâttum paaihij ohtâvuotân: maht tuoddârist puáhtá leđe luohtâ já mii luovtâid ličij lam vuáđđun maaŋgâ jäävri ohtsii nommân?
Kuálmâd iävtukkâs lahtâs jieš alnees vuosmuš iävtukkâsân já meiddei puáris Njiävđám nuortâlâš siijdân. Itkosii Toivo-eevi sänikirjeest láá mainâšum kieldâ- já tarjesämikielâ säänih /juuval/ já /jivvali/ (Itkonen 1958: I: 75; 1958: II: 838), moi merhâšume lii 'juovâ'. Tom láá kiävttám meiddei päikkinoomâin, ovdâmerkkân kieldâsämikielâst /Juuvalnjunn/ 'Juovânjune' (Itkonen 1958: II: 973). Täst paijaan mielân, et ličij-uv taan sääni vaastâ lamaš kuásnii meiddei nuortâlâškielâst, kenski häämist **juõvval. Tot nomâlâs heiviiččij uáli pyereest mallin, jos anarâš ličij lovnimin sääni jieijâs kielân, vrd. perkele > pergâlâh, **juovval > juovâlâh. Kii tiätá.
Taas nohá kuhes mätki juovlâ-päikkinoomâi sáátust puáris historjá já kaaidâs enâmij čoođâ. Liävus tääl juovlâráávhu jyehi pääihist Anarist já ubâ maailmist!
Aanaar juovlâ ~ jooul ~ joulu -noomah
Joouljääuʹr ~ Joulujärvi
Joulukotaoja
Joulukotamaa
Joulukuusenmorosto
Juovâlâh/jävri ~ Jooul/jääuʹr ~ Joulu/järvet
Juovâlâhtuodâr ~ Jooultuõddâr ~ Joulutunturi
Juovlâkuátsaijáávráš ~ Joulukotajärvi
Juovlâselgi ~ Jouluselkä
Käldeeh
Itkonen, T. I. 1958: Koltan- ja kuolanlapin sanakirja I–II. Lexica Societatis Fenno-Ugricae XV. Suomalais-ugrilainen seura, Helsinki.
Kansalaisen karttapaikka -tiätuvuáđu. <asiointi.maanmittauslaitos.fi/karttapaikka/>
Lehtola, Veli-Pekka 2003: Inari – Aanaar. Inarin historia jääkaudesta nykypäivään. Inarin kunta.
Mattus, Ilmari 2015: Anarâš päikkinoomah. Anarâškielâ servi ry, Aanaar.
Sammallahti, Pekka 2007: Inarinsaamen käänteissanakirja. Publications of the Giellagas Institute vol 6. Oulu.
Taarna Valtonen
Čohčâmáánu 2017 aalgâst aalgij Suomâ Akatemia ruttâdem kuulmâšihásii tutkâmproojeekt, mon ulmen lii tutkâđ ubâ Aanaar kieldâ päikkinoomâid. Fáárust láá puoh anarâš-, nuortâlâš-, tavesämi- já suomâkielâ noomah, aldasii 18 000 päikkinommâd. Ulmen lii tutkâđ eromâšávt tom, maggaar vaikuttâsah láá jottáám kielâi kooskâst maaŋgâkielâlijn já -kulttuurlijn tiilijn.
Anarist láá maaŋgah kuávluh main kielah já kulttuureh kavnâdâtteh. Kontaktij keččâmkuávlust eromâš mielâkiddiivááh láá Tave-nuorttâ-Aanaar (Čevetjäävri kuávlu), Nuorttâ-Aanaar (Nellim kuávlu), Maadâ-Aanaar, Maadâ-uárji- já Uárji-Aanaar (Lemmee já Aanaarjuuvâ kuávluh) sehe Tave-Aanaar (Ucjuuvâ rääji aldasij kuávluh). Uážžu ettâđ, et puoh eres kuávluin ko kaskoo Aanaar jäävri láá lamaš jieš kote-uv áigásâš kuhheeb kontakteh. Taan tet Aanaar suápá eromâš pyereest stuorrâ päikkinommâlaboratorion, kost puáhtá iskâđ já tuálvuđ oovdâs päikkinoomáid kyeskee kielâtieđâlijd teoriaid.
Päikkinoomah pajedeh távjá koččâmušâid. Eromâš táváliih koččâmušah láá, et maid miinii noomâid meerhâš já mon tet monnii pääihist lii taggaar nommâ. Ohtâ taan proojeekt ulme lii nuurrâđ oovtâ pááikán, mottoomlágán tiätuvuáđun, puoh (ain-uv tieđâlii) tulkkuumijd, maid monnii noomâ pirrâ láá čáállám teikâ ettâm, sehe árvuštâllâđ teoriai oskottetteevuođâ. Algâttâm taan pargo tääbbin 100 čälled blogist sämikielân já eres blogist suomâ- já máhđulâšvuođâi mield meiddei tave- já nuorttâlâškielân.
Päikkinommâtotkee puh tergâdumos pargopiergâs lii uáivi. Teheliih išeniävuh láá meiddei kaartah, päikkinommâlistoh, sänikirjeh, kielâoopah já internet päikkinommâ- já karttatiätuvuáđuh, sämikielâi päikkinoomâi totkei eromâšávt Kansalaisen karttapaikka Suomâst, Kartsök och ortnamn Ruotâst já Norgeskart Taažâst. Ruošâ pel noomâid kávná mottoom verd Google mapsist sehe motomijn internet siijđoin, main láá skannajum Kuáládâhnjaargâ kaartah. Pyeri mušto lii meid uáli tergâd päikkinommâtotkei, ton tet vâi muštá jos lii uáinám, kuullâm teikâ luuhâm kostnii monnii eromâš päikkinoomâst. Mađe eenâb tobdá jieškote-uvlágán päikkinoomâid, tađe pyerebeht ibbeerd uđđâ noomâid já puáhtá ovtâstittiđ taid eres sulâstittee nomâigijn.
Päikkinoomâid puáhtá tutkâđ maaŋgâ vyevi mield. Ohtâ vyehi lii etymologlâš tutkâm, mon kevttih táválávt tagarij noomâi tutkâmân, moi merhâšume ij lah innig čielgâs tááláá ääigi sárnoid. Talle iššeen láá historjáliih jienâdâhnubástusnjuolgâdusah, maid kielâhistorjá totkeeh láá ráhtám, sehe tiäđust-uv sämikielâi etymologlâš sänikirje Álgu, mii lii internetist. Táválijn sänikiirjijn lii meiddei iše ton tet, ko mottoom sääni, mii lii lappum anarâškielâst, puáhtá leđe aanoost vala monnii eres sämikielâst. Päikkinoomâin lii meiddei iše talle, ko totká historjá ton tet ko päikkinoomah siäiluh kuhháá, já ain-uv uási tain puáhtá siäiluđ veik mottoom kuávlu kielâ-uv nubástuuččij. Etymologlâš já kulttuurhistorjálâš päikkinommâtutkâmušâin totkeh táválávt ovtâskâs noomâid teikkâ nommâjuávhuid.
Ton lasseen láá kuittâg ennuv eres-uv vyevih, moh tuárjuh meid etymologlii já kulttuurhistorjálii tutkâm. Tagareh láá ovdâmerkkân päikkinoomâi ráhtus, sänirááju já fáádái tutkâm, moigijn keččâleh selvâttiđ, magareh päikkinoomah láá máhđuliih, magareh táváliih já magareh epitáváliih teikâ maggaar ubâlii systeem mield päikkinoomah tuámih. Tom puáhtá kočodiđ meiddei typologlii tutkâmin. Taggaar tutkâm váátá stuorrâ amnâstuv já ennuv ääigi.
Kyevti oovdeb juávhu kooskâst lii lovnânommâtutkâm, mast láá kuohtui jiešvuođah. Nube tááhust ferttee mättiđ rekonstruistiđ luávnejum haamijd kielâst nuubán, mut nube tááhust iberdiđ lovnimproosees njuolgâdusâid systeem tääsist. Taggaar tutkâmist internet-tiätuvuáđuh láá tuotâ teheliih, ton tet ko taigijn kávná jotelávt tiäđu, et mon táválâš mottoom nommâ lii teikâ maggaar váldukielâi vastuuh (jurgâlusah teikâ heiviittâsah) tast láá eres kuávluin. Maaŋgâin tiätuvuáđuin puáhtá uuccâđ meid tuš saanij oosij mield, nuuvt et puáhtá uážžuđ uáinusân veik puoh -kka-loppâsijd päikkinoomâid Suomâst.
Aaibâs jieijâslágán lii uđđâ nommâtutkâm syergi sosio-onomastiik, mast totkeh ovdâmerkkân tom, et maggaar noomah pääcih eelliđ já magareh iä, teikâ kii kiävttá monniilágán variantijd mottoom noomâst já mon tet. Sosio-onomastiik totká meid tom, et magareh áárvuh lahtâseh noomáid. Ovdâmerkkân maggaar noomâ väljejih adeliđ párnážân tuálá sistees uáli ennuv jieškote-uvlágán kulttuurlii já sosiaallii áárvuid. Meiddei slangi- teikkâ eres kočodemnoomâi, tegu Rovaniemi > Rollo, tutkâm kulá sosio-onomastiik suárgán.
Päikkinoomâid puáhtá tutkâđ meiddei kirjálâšvuođâst. Maggaar päikkinoomâid kirječällee lii valjim jieijâs kirján já mon tet? Lii-uv mottoom kirje päikkinoomâin miinii lijgemerhâšume? Mon tet njobžâváráliih ääsih Njobžâväärist ege Kuobžâväärist? Jos veik váldá ovdâmerkkân Harry Potter škoovlâ noomâ Hogwarts. Noomâst huámmáš tállán vuosmuš uási hog, mii meerhâš ores šave, já nube uási wart 'čivle'. Tot meiddei sulâstit tobdoos ollâškoovlâ Harward noomâ mottoom verd. Tyehin puáhtá leđe meiddei tyräkki-šado nommâ hogwort. Toos lasseen Hogwart(s)-nommâ lii mainâšum oovtâ kirjeest jo 1950-lovvoost. Puoh taah ohtâvuođah pajedeh mielân jieškote-uvlágán mielâkuuvijd, mut jo jieš noomâst-uv šadda tiätulágán mielâkove ton pääihist, já ton kován iä kuulâ piäiváálodeh já kukáh. Kirjálâšvuođâ noomâid tutkâmist suogârdâlleh eidu tom, et maht tagareh ääših láá vaikuttâm kirječällei já maid sun haalijd muštâliđ taigijn. Siämmáá náálá puáhtá tutkâđ veikkâ kaavpij teikâ eres finnoduvâi noomâid-uv.
Taarna Valtonen
Kenski paječalluu koččâmušân lii kiästnii čielgâ vástádâs, mut mun šoddim taam kuittâg jurdâččiđ oppeet taan ohhoost.
Mun lijjim täst oovtâ eehid tutkâmin oovtâ almaa kiitaarnanodeijee, vâi mii toos lâš olmâ sääni. Tot piergâs annoo tiäđust-uv toos, jis áigu šleđgâkiitaar čuojâttiđ nuuvt, et tast kulloo-uv miinii jienâid talle škaajân peht.
Taat piergâs, Fender Hot Rod Deluxe, ij toimâm tego ličij kolgâm. Tállân ko keččâlim maidnii čuojâttiđ ton peht, te jienâ oroi lappuumin jo ovdilgo kulluuškuođijgin olmânáál. Omâsteijee jieš ij tiättám, ete maid toos kolgâččij porgâđ.
Lekkim piergâs já valdim mittár kietân. Tot lii mudoi suomâkielân “yleismittari”. Lâš-uv tot talle “almosmittár” sämikielân? Mittedim mottoom ääigi tagarijd aašijd, main sättih maŋgii kavnuđ čuolmah, jeđe kavnim-uv “virdekäldest” oovtâ čuolmâ. Oovtâ komponent positiivlii näävist “jännite” (keeldâ?) lâi aaibâs liijkás vyeligâš, ige “elektronpoccei” “anodij” čoođâgin jottáám ko nelji prooseent ton virdeest, mii ličij kolgâm. Kyehti “resistor” meid lijjii lieggânâm čielgâsávt váhá liijkás ennuv, veikkâ toi “resistansih” lijjii-uv vala aaibâs tego kolgii-uv.
Täst šoodâi mielân oppeet tot, ete lam moddii savâstâllâm motomijguin tast, ete magarij “spesialsuorgij” uđđâ säänih jiešalnees kolgâččii leđe meid anarâškielân. Ovdâmerkkân tággáár paajaabeln mainâšum pargo táiđá leđe viehâ marginaallâš anarâškielâ sárnoi juávhust. Sättih leđe iäráseh-uv, mut tágárij nanodeijei já sulâstittei piergâsij rähtimist já tivomist mun lam savâstâllâm anarâškielân tuše Vuoli Ilmar Anssijn, kote lii taan syergi diplominsiner.
Kuohtuuh muoi taiđijm moonnâm tove kevttiđ ovdâmerkkân tagarijd saanijd ko “kondensaattor” já “resistor”. “Kondensaattor” lii tiäđust-uv ruávislovnâ, mii lii rahtum suomâkielâst tuše kyeđimáin loopâst i meddâl. Resistorkis lii njuolgist eŋgâlâskielâst. Suomâkielân tast kiävttojeh kyehti sääni, “vastus” já “resistori”, main maajeeb lii ruávislovnâ eŋgâlâskielâst. Munnust lâi talle saahâ meid taggaar säänist ko "tasasuuntaussilta" teikkâ muulsâiävtulávt “diodisilta”. Heiviš-uv talle taggaar sääni sämikielân ko “diodišalde”? Taggaar komponent lâi talle puállám Saijoos oovtâ “mikserist”.
Maailm tiäđust-uv muttoo, já kalga pasteđ ucceeblovokielân-uv maaŋgâlágánijn taan ääigi aašijn-uv savâstâllâđ aaibâs jo argâpiäiválijn-uv savâstâlmijn. Mut lii-uv anarâškielân tárbu rähtiđ sánáduv ovdâmerkkân elektroniiksuárgán, ko tääl vissâ tuše kyevtis tarbâšává taid saanijd kenski moddii ivveest? Oro-uv tot omâsin, jis taggaar fáádást savâstâldijnis kárttá kevttiđ váhá jyehi kooskâst suomâkielâlijd saanijd? Kalle taan syergi ulmuu kolgâččii leđe, ete šodâččii čielgâ tárbu toid saanijd? Mon kuhháá moonâš, ete toh säänih vuáháduveh?
20.11.2017
Päikkinommâtotkee hundârušmeh
Maaŋgâkielâlii Aanaar päikkinoomah: maht taid totkeh?
 |
| Uási Peter Schnitler kárttáást. |
Čohčâmáánu 2017 aalgâst aalgij Suomâ Akatemia ruttâdem kuulmâšihásii tutkâmproojeekt, mon ulmen lii tutkâđ ubâ Aanaar kieldâ päikkinoomâid. Fáárust láá puoh anarâš-, nuortâlâš-, tavesämi- já suomâkielâ noomah, aldasii 18 000 päikkinommâd. Ulmen lii tutkâđ eromâšávt tom, maggaar vaikuttâsah láá jottáám kielâi kooskâst maaŋgâkielâlijn já -kulttuurlijn tiilijn.
Anarist láá maaŋgah kuávluh main kielah já kulttuureh kavnâdâtteh. Kontaktij keččâmkuávlust eromâš mielâkiddiivááh láá Tave-nuorttâ-Aanaar (Čevetjäävri kuávlu), Nuorttâ-Aanaar (Nellim kuávlu), Maadâ-Aanaar, Maadâ-uárji- já Uárji-Aanaar (Lemmee já Aanaarjuuvâ kuávluh) sehe Tave-Aanaar (Ucjuuvâ rääji aldasij kuávluh). Uážžu ettâđ, et puoh eres kuávluin ko kaskoo Aanaar jäävri láá lamaš jieš kote-uv áigásâš kuhheeb kontakteh. Taan tet Aanaar suápá eromâš pyereest stuorrâ päikkinommâlaboratorion, kost puáhtá iskâđ já tuálvuđ oovdâs päikkinoomáid kyeskee kielâtieđâlijd teoriaid.
Päikkinoomah pajedeh távjá koččâmušâid. Eromâš táváliih koččâmušah láá, et maid miinii noomâid meerhâš já mon tet monnii pääihist lii taggaar nommâ. Ohtâ taan proojeekt ulme lii nuurrâđ oovtâ pááikán, mottoomlágán tiätuvuáđun, puoh (ain-uv tieđâlii) tulkkuumijd, maid monnii noomâ pirrâ láá čáállám teikâ ettâm, sehe árvuštâllâđ teoriai oskottetteevuođâ. Algâttâm taan pargo tääbbin 100 čälled blogist sämikielân já eres blogist suomâ- já máhđulâšvuođâi mield meiddei tave- já nuorttâlâškielân.
Maht päikkinoomâid te totkeh?
Päikkinoomâid puáhtá tutkâđ maaŋgâ vyevi mield. Ohtâ vyehi lii etymologlâš tutkâm, mon kevttih táválávt tagarij noomâi tutkâmân, moi merhâšume ij lah innig čielgâs tááláá ääigi sárnoid. Talle iššeen láá historjáliih jienâdâhnubástusnjuolgâdusah, maid kielâhistorjá totkeeh láá ráhtám, sehe tiäđust-uv sämikielâi etymologlâš sänikirje Álgu, mii lii internetist. Táválijn sänikiirjijn lii meiddei iše ton tet, ko mottoom sääni, mii lii lappum anarâškielâst, puáhtá leđe aanoost vala monnii eres sämikielâst. Päikkinoomâin lii meiddei iše talle, ko totká historjá ton tet ko päikkinoomah siäiluh kuhháá, já ain-uv uási tain puáhtá siäiluđ veik mottoom kuávlu kielâ-uv nubástuuččij. Etymologlâš já kulttuurhistorjálâš päikkinommâtutkâmušâin totkeh táválávt ovtâskâs noomâid teikkâ nommâjuávhuid.
Ton lasseen láá kuittâg ennuv eres-uv vyevih, moh tuárjuh meid etymologlii já kulttuurhistorjálii tutkâm. Tagareh láá ovdâmerkkân päikkinoomâi ráhtus, sänirááju já fáádái tutkâm, moigijn keččâleh selvâttiđ, magareh päikkinoomah láá máhđuliih, magareh táváliih já magareh epitáváliih teikâ maggaar ubâlii systeem mield päikkinoomah tuámih. Tom puáhtá kočodiđ meiddei typologlii tutkâmin. Taggaar tutkâm váátá stuorrâ amnâstuv já ennuv ääigi.
Kyevti oovdeb juávhu kooskâst lii lovnânommâtutkâm, mast láá kuohtui jiešvuođah. Nube tááhust ferttee mättiđ rekonstruistiđ luávnejum haamijd kielâst nuubán, mut nube tááhust iberdiđ lovnimproosees njuolgâdusâid systeem tääsist. Taggaar tutkâmist internet-tiätuvuáđuh láá tuotâ teheliih, ton tet ko taigijn kávná jotelávt tiäđu, et mon táválâš mottoom nommâ lii teikâ maggaar váldukielâi vastuuh (jurgâlusah teikâ heiviittâsah) tast láá eres kuávluin. Maaŋgâin tiätuvuáđuin puáhtá uuccâđ meid tuš saanij oosij mield, nuuvt et puáhtá uážžuđ uáinusân veik puoh -kka-loppâsijd päikkinoomâid Suomâst.
Aaibâs jieijâslágán lii uđđâ nommâtutkâm syergi sosio-onomastiik, mast totkeh ovdâmerkkân tom, et maggaar noomah pääcih eelliđ já magareh iä, teikâ kii kiävttá monniilágán variantijd mottoom noomâst já mon tet. Sosio-onomastiik totká meid tom, et magareh áárvuh lahtâseh noomáid. Ovdâmerkkân maggaar noomâ väljejih adeliđ párnážân tuálá sistees uáli ennuv jieškote-uvlágán kulttuurlii já sosiaallii áárvuid. Meiddei slangi- teikkâ eres kočodemnoomâi, tegu Rovaniemi > Rollo, tutkâm kulá sosio-onomastiik suárgán.
Päikkinoomâid puáhtá tutkâđ meiddei kirjálâšvuođâst. Maggaar päikkinoomâid kirječällee lii valjim jieijâs kirján já mon tet? Lii-uv mottoom kirje päikkinoomâin miinii lijgemerhâšume? Mon tet njobžâváráliih ääsih Njobžâväärist ege Kuobžâväärist? Jos veik váldá ovdâmerkkân Harry Potter škoovlâ noomâ Hogwarts. Noomâst huámmáš tállán vuosmuš uási hog, mii meerhâš ores šave, já nube uási wart 'čivle'. Tot meiddei sulâstit tobdoos ollâškoovlâ Harward noomâ mottoom verd. Tyehin puáhtá leđe meiddei tyräkki-šado nommâ hogwort. Toos lasseen Hogwart(s)-nommâ lii mainâšum oovtâ kirjeest jo 1950-lovvoost. Puoh taah ohtâvuođah pajedeh mielân jieškote-uvlágán mielâkuuvijd, mut jo jieš noomâst-uv šadda tiätulágán mielâkove ton pääihist, já ton kován iä kuulâ piäiváálodeh já kukáh. Kirjálâšvuođâ noomâid tutkâmist suogârdâlleh eidu tom, et maht tagareh ääših láá vaikuttâm kirječällei já maid sun haalijd muštâliđ taigijn. Siämmáá náálá puáhtá tutkâđ veikkâ kaavpij teikâ eres finnoduvâi noomâid-uv.
Taarna Valtonen
10.11.2017
Kuás kannat rähtiđ
uđđâ saanijd?
 |
| Lii-uv tuot mittár čááitu 386,6 v "keeldâ"? Kove: Eljas Niskanen |
Mun lijjim täst oovtâ eehid tutkâmin oovtâ almaa kiitaarnanodeijee, vâi mii toos lâš olmâ sääni. Tot piergâs annoo tiäđust-uv toos, jis áigu šleđgâkiitaar čuojâttiđ nuuvt, et tast kulloo-uv miinii jienâid talle škaajân peht.
Taat piergâs, Fender Hot Rod Deluxe, ij toimâm tego ličij kolgâm. Tállân ko keččâlim maidnii čuojâttiđ ton peht, te jienâ oroi lappuumin jo ovdilgo kulluuškuođijgin olmânáál. Omâsteijee jieš ij tiättám, ete maid toos kolgâččij porgâđ.
Lekkim piergâs já valdim mittár kietân. Tot lii mudoi suomâkielân “yleismittari”. Lâš-uv tot talle “almosmittár” sämikielân? Mittedim mottoom ääigi tagarijd aašijd, main sättih maŋgii kavnuđ čuolmah, jeđe kavnim-uv “virdekäldest” oovtâ čuolmâ. Oovtâ komponent positiivlii näävist “jännite” (keeldâ?) lâi aaibâs liijkás vyeligâš, ige “elektronpoccei” “anodij” čoođâgin jottáám ko nelji prooseent ton virdeest, mii ličij kolgâm. Kyehti “resistor” meid lijjii lieggânâm čielgâsávt váhá liijkás ennuv, veikkâ toi “resistansih” lijjii-uv vala aaibâs tego kolgii-uv.
Täst šoodâi mielân oppeet tot, ete lam moddii savâstâllâm motomijguin tast, ete magarij “spesialsuorgij” uđđâ säänih jiešalnees kolgâččii leđe meid anarâškielân. Ovdâmerkkân tággáár paajaabeln mainâšum pargo táiđá leđe viehâ marginaallâš anarâškielâ sárnoi juávhust. Sättih leđe iäráseh-uv, mut tágárij nanodeijei já sulâstittei piergâsij rähtimist já tivomist mun lam savâstâllâm anarâškielân tuše Vuoli Ilmar Anssijn, kote lii taan syergi diplominsiner.
Kuohtuuh muoi taiđijm moonnâm tove kevttiđ ovdâmerkkân tagarijd saanijd ko “kondensaattor” já “resistor”. “Kondensaattor” lii tiäđust-uv ruávislovnâ, mii lii rahtum suomâkielâst tuše kyeđimáin loopâst i meddâl. Resistorkis lii njuolgist eŋgâlâskielâst. Suomâkielân tast kiävttojeh kyehti sääni, “vastus” já “resistori”, main maajeeb lii ruávislovnâ eŋgâlâskielâst. Munnust lâi talle saahâ meid taggaar säänist ko "tasasuuntaussilta" teikkâ muulsâiävtulávt “diodisilta”. Heiviš-uv talle taggaar sääni sämikielân ko “diodišalde”? Taggaar komponent lâi talle puállám Saijoos oovtâ “mikserist”.
Maailm tiäđust-uv muttoo, já kalga pasteđ ucceeblovokielân-uv maaŋgâlágánijn taan ääigi aašijn-uv savâstâllâđ aaibâs jo argâpiäiválijn-uv savâstâlmijn. Mut lii-uv anarâškielân tárbu rähtiđ sánáduv ovdâmerkkân elektroniiksuárgán, ko tääl vissâ tuše kyevtis tarbâšává taid saanijd kenski moddii ivveest? Oro-uv tot omâsin, jis taggaar fáádást savâstâldijnis kárttá kevttiđ váhá jyehi kooskâst suomâkielâlijd saanijd? Kalle taan syergi ulmuu kolgâččii leđe, ete šodâččii čielgâ tárbu toid saanijd? Mon kuhháá moonâš, ete toh säänih vuáháduveh?
Tuáivu mield kiinii čielgee tääl munjin-uv, ete maht taam ääši kannat jurdâččiđ.
Eljas Niskanen
Tääl ko ehideh siävŋánškyeteh jo ulmui aigij, te kannat moonnâđ olgos já kejâstiđ aalman. Tobbeen kale sättih oinuđ jo veikkâ mon ennuv kuovsâkkâsah.
Sosiaallii mediast-uv uáinojeh loppâčoovčâst ovdâskulij maŋgii puohlágáneh kuovsâkkâsâi koveh. Motomeh tain láá luhostum pyerebeht, motomeh váhá hyenebeht. Jiem lah kale mihheen miäštárijd taan syergist, mut keččâlâm täst váhá muštâliđ motomijd vuáđuaašijd kuovsâkkâsâi kuvviimist toin naalijn, ete tast addiiččij maidnii taggaar-uv olmooš, kote ij lah meendugin ennuv kuvvim eres piergâsijguin ko puhelimáin.
Kove muččâdvuotâ lii tiäđust-uv ain meid keččee čalmeest, mut kuovsâkkâsâi kuvviimist láá muáddi vuáđuääši maid kalga tiettiđ já addiđ. Veikkâ motomeh läävejeh ettâđ, et šiev kovvejeijee kovvee magaráin piergâsáin peri, te muáddi teknisâš vátámâš taan hommáást kuittâg láá.
Šiev vuáhádâhkamera lii puoh pyeremus piergâs taan hommáást, mut häälbib já ucceeb-uv kamera tohhee. Jiem tuubdâ nk. pokkarikamerai hoodijd, mut arvâlâm, ete moddijn čuođijn euroin finnee jo taggaar, moin kuvvim kolgâččij luhostuđ aainâs-uv mottoomnáál. Jis lii ulmen kuvviđ teknisávt uáli ollâ tääsist já printtiđ stuorrâ kuuvijd, te talle vuáhádâhkamera lii ušom pyeremus muulsâiähtu.
Kamera iähtun ohtâ vátámâš lii tot, ete tast kalga leđe máhđulâšvuotâ stelliđ jieš puoh tehálijd aašijd, tego objektiv “rääigi”, čuovvimääigi já ISO-áárvu. Vuáhádâhkamera šiev peeli lii tot, ete toos puáhtá uástiđ já molsođ eidu taggaar objektiiv, ko mii oro lemin vuovâs jieijâs kuvvimtáárbui tááhust.
Maŋgii kuovsâkkâsâin váldojeh tagareh koveh, main uáinoo masa jo ubâ alme já mottoom verd eennâm teikkâ miinii eres-uv. Tagarijd kuuvijd ko váldá, te ohtâ kuávdášäšši lii nuuvtkočodum puáldimkoskâ kamera objektiivist.
Ovdâmerkkân must lii Canon 6D -vuáhádâhkamera skipárin kuovsâkkâsâi já motomij eres-uv aasij várás Samyang objektiiv, mast lohá 2.8/14 mm. Tuot 14 mm lii ton objektiv puáldimkoskâ. Mađe ucceeb tuot nummeer lii, te tađe uánihub lii objektiiv puáldimkoskâ já tađe viijđásub kove tain puáhtá väldiđ. Mađe viijđásub kove, tađe pyerebeht já eenâb kuovsâkkâsah-uv toos čäähih eres aašij lasseen. Puáldimkooskâst já kamera keno mitoi-uv kooskâst lii jieijâs vaikuttâs taan áášán, mut toos jiem vuáju täst.
Uánihâš vástádâs lii tot, ete tot tiätu lohá ton objektiiv ruŋgoost. Tuotâvuođâst äšši lii vala váhá muálkkáb, mut tääl pissoop vuáđuaašijn.
Mun adelim tyest paajaabeln ovdâmeerhâ jieččân objektiivist. Ton puáldimkoskâ lii 14 mm. Puáldimkooskâ iähtun tot lii uáli šiev objektiiv kuovsâkkâsâi kuvviimân. Ovdil tuom 14 mm ruŋgoost lohá “2.8”. Tuom lovo puávtáččij čielgiđ uáli vuáđulávt-uv sárgumáin já rekinistmáin, mut taan ohtâvuođâst lii pyeremus ettâđ tuše, ete mađe ucceeb tuot nummeer lii, tađe stuárráb lii objektiiv “čuovâvyeimi”, ađai tađe eenâb ton čoođâ piäsá čuovâ kamera keenon. Ađai ucceeb loho lii pyereeb kuovsâkkâsâi kuvvim tááhust.
Tuot 2.8 lii jo keevâtlávt uáli pyeri. Lam jieš kuvvim tain siämmáin kamerain meid tagaráin objektiiváin, mast tuot loho lâi 4.0. Taggaar objektiiv čoođâ ij peesâ ko peeli ton čuovâst, mii taan 2.8:st piäsá. Tagaráin-uv puovtij kuittâg aaibâs pyereest kuovsâkkâsâid-uv kuvviđ.
Ohtâ mii vuáhádâhkamerast lii meid pyeri, lii máhđulâšvuotâ kevttiđ viehâ ollâ ISO-áárvuid. Jiem oppeetkin čielgiiškyeđe tom teoria tađe eenâb, mut puáhtá ettâđ nuuvt, ete mađe aaleeb ISO-áárvu kiävttá kuvviidijnis, te tađe eenâb kamera sensor keno peht šadda čuovâ lopâlii kován. Kuovsâkkâsâi kuvviimist ovdâmerkkân ISO-áárvuh 800-6400 adeleh maŋgii šiev puátusijd.
Kuvviidijn kannat keččâliđ toohâđ mottoomlágán kompromis, ko mađe aaleeb ISO-áárvu kiävttá, te tađe eenâb kován šadda meid taggaar paijeelmiärálâš digitaallâš “šaavvân”, mii ij lah kooveest meendu muččâd. Šaavvân kale puáhtá uásild meddâlistiđ tiätturohjelmijguin, mut tot lii jo talle nubbe maainâs.
Veikkâ ulmust ličij mon tivrâs kamera já objektiv, te kuittâg uáli tehálâš lii meid kevttiđ steellig, moos kamera puáhtá pieijâđ kiddâ kuovsâkkâsâi kuvvim ááigán. Mun jiem aainâskin tuubdâ tagarijd ulmuid, kiäh pastaččij toollâđ kamera tuárgisthánnáá 10-20 s talle ko väldih kove. Tot tuše ij lah máhđulâš, ađai muu mielâst steelligttáá ij kannat ubâ vyelgiđ kuvviđ, veikkâ puáhtáhân luándust-uv mottoom hiäivulii keeđgi, miestuu teikkâ stohe kavnâđ já stelliđ kamera ton oolâ. Jieš kevttim toos motomin jieččân selgireepu, ko ij lam steellig fáárust.
Puoh pyeremus lii ain vyelgiđ kuvviđ kuusnii viehâ kuhás já olgoláá “čuovâpasâttâsâst”, ađai eres čuovâkäldein, tego markkânijn já kaavpugijn. Markkânkuávlust-uv láá ain tommittáá puohlágáneh čuovah, ete toh hettejeh kuovsâkkâsâi oinum lopâlii kooveest. Maŋgii mun lam iällám ovdâmerkkân Äijihjäävri jieŋâ alne, ko tobbeen áinoo čuovâ puátá autoi vyeijimčuovâin.
Kuvvimasâttâsâin muštottâm taan kooskâst tommittáá, ete kamera kannat asâttiđ nk. M-tilán. Tuot ”M” meerhâš “manual”. Talle kamera ij jieš rekinist já stellii maiden, mii vaaikut kove čuovviimân. M-tiileest kovvejeijee aasât jieš puoh áárvuid, moh vaikutteh čuovviimân. Vuáhádâhkamerast meid objektiiv kannat pieijâđ M-tilán. Talle piäsá jieš asâttiđ tom, ete mii kooveest kalga leđe tärkki, ige kamera smietâškyeđe tom tuušij tiet. Jis haalijd, ete tääsnih láá täärhih, talle objektiiv olmâ “tärkkilistemasâttâs” lii “robdâttem”, ađai ∞.
Jis mun adelâm tääl ovdâmeerhâ tuotâelimist, ađai tast ko olmooš lii läški, te muštâlâm tast, ko valdim tuorâstuv muáddi kove tääbbin Avelist jieččân päikkišiljoost. Ohtâ tain lii taan teevstâ aalgâst já tyest paajaabeln uáiná nube kooveest uáiná, ete maht lijjim stellim kamera já steellig. Taat vyelni vala nubbe kove siämmáá fáádást váhá aldeláá.
Lijjim olgon vissâ váhá tijme 22 maŋa, ege kuovsâkkâsah talle lamaš eidu taan kuávlust meendugin ennuv aainâskin ton ääigist, mon jieš viettim tobbeen. Muáddi kove kuittâg valdim, veikkâ iä tain meendugin imâšliih šoddâm. Ennuv muččâdub-uv kuovsâkkâsâid lam uáinám já kuvvim.
Tuot ovdláhháá mainâšum 13 s čuovvimäigi oroi toimâmin pyereest, te valdim puoh kuuvijd siämmái asâttâsâiguin. Čuovvimääigist lii vala taggaar äšši, ete jis väljee liijkás kuhes čuovvim äigi, ovdâmerkkân paijeel 20-30 sekuntid, te kooveest taasnijn šaddeh tagareh voonnâm sárgáh. Nuuvt kiävá tanen, ko eennâmpállu jorá ubâ paje korrâ liävttoin, te kamera puálu špokkâlem ađai čuovvim älgim já nuuhâm kooskâst tääsnih láá-uv sirdâšum eres sajan almeest. Jis haalijd, ete tääsnih oroh táválâš uccâ tiälkkun lopâlii kooveest, te kannat kevttiđ enâmustáá 10-20 s čuovvimääigi.
Jis oro, ete tuot 20 s čuovvim äigigin ij lah tuárvi, ađai kove páácá liijkás sevŋâdin, te ij äävti mihheen eres ko pajediđ ISO-áárvu. Lii aaibâs kamerast kiddâ, ete maggaar ISO-árvu pyevtit vala tohálijd kuuvijd. Puoh hälbimus kamerain jo ISO 400 teikkâ ISO 800 árvoin sáttá šoddâđ kován eenâb šaavvân ko tivrâs vuáhádâhkamerain alebij-uv árvuiguin.
Jis vuossâmuš iskâm maŋa iä šoodâ šiev puátuseh, te ij kannat šlundođ. ISO-áárvu, objektiiv räigiáárvu já čuovvimääigi koskâvuođâ iberdem sáttá väldiđ ääigis. Puávtám lohđuttiđ tommittáá, ete kii peri uáppá čuovviđ olmânáál kuovsâkkâsâid.
Ton maŋa ko čuovvim luhostuuškuát pyereest šadda-uv tot olmâ čuolmâ. Maht puáhtá väldiđ taggaar kove, mii ij lah tuše olmânáál čyevvejum, peic meiddei taggaar, ete tast láá puoh eres-uv šiev čuovâkove elemeenteh? Tego ohtâ kovvejeijee eeđâi, te tekniik lii älkkee, mut šiev kove väldim váhá vaigâdub.
Tom-uv kannat mušteđ, ete kamera ij määti väldiđ mučis kuuvijd, veikkâ tot mávsáččij-uv tuháttijd euroid. Kamera lii tuše anokálvu. Puoh pyeremus kameragis lii tot, mii lii fáárust.
Kirdemmašinist uáiná Säämi luándu váhá eresnáál ko vääzin. Jis lii máhđulâšvuotâ njuškiđ sáátun, te tom kale kannat toohâđ.
Kesimáánust ohtâ Helsiglâš skippáár poođij kolliđ teehi Sáámán, já mun smiettim, ete mahtsun puávtáččij uánihâš ääigist čäittiđ maŋgâ pääihi tääbbin Aanaar kuávlust. Jyehi sajan jiem halijdâm tuálvuđ suu autoin, ko tot váldá nuuvt ennuv ääigi, já talle kolgâččij-uv pieijâđ vuosâsajan motomijd paaihijd.
Luhhoost ohtâ uápis olmooš lâi vyelgimin kirdeđ, te muoi pessáim toos fáárun. Skipárân kale kolgim ettâđ, ete ton sáátust kale ij taarbâš poollâđ, veikkâ kalehân uccâ mašináin áimuruugijd tobdá uáli pyereest.
Mij kirdelijm Avveel kirdemkiedist mašináin, mii taaiđij leđe Cessna 172 ivveest 1979. Tállân määđhi aalgâst mašinist kullui ohtâ lijgejienâ, moos kirdee jieš-uv kiddij huámášume. Uánihii puudâ mun jo smiettim, ete luovâniš-uv nubbe suájá forgâ já masa jo aaibâšškuottim maasâd pááikán.
Viehâ jotelávt kirdee huámášij, ete suu jieijâs torvopoovij lâi pááccám maašin čižet pele uuvsâ kooskân. Kirdemliähtu lâi suullân 185 km/h, te pieggâhân kale keččâlij toppiđ puáhháá fáárun. Kirdee kuittâg eeđâi, ete tot ij skaađii maiden, te mijba joođhijm kirdem váhá rávhálub mieláin.
Ko lijgejienâ suijâ lâi čielgâs, te mij naavdâšškuođijm enâduvâin čuuvtij eenâb. Mun valdim muáddi kove-uv taan mohheest, mut ohtâ pärtti munjin kale šoodâi jo vyelgidijn. Olgon lâi viehâ lahtâ áimu já tanen kuhás ko keejâi, te tobbeen lâi viehâlágán omo. Must lâi ulmen väldiđ fáárun nuuvt kočodum polarisistemsillee, mon puáhtá kiddiđ kamera objektiv ovdâliinsâ oolâ. Tast lii iše talle ko kárttá kuvviđ eidu talle ko olgon lii omo.
Omo toovât kale čuolmâid kovvejeijei. Enâduvâin ij finnii aldagin siämmáá čielgâ kuuvijd ko talle jis lii šiälgus. Luhhoost taid puáhtá ucánjáhháá pyerediđ ovdâmerkkân Photoshop Lightroom -nommâsâš kovekieđâvuššâmohjelmáin, veikkâ ličij-uv vájáldittám polarisistemsillee. Tuotâäšši lii kale tot-uv, ete silleingin ij šoodâ šiälgus tađe eenâb ko šiev tälviriäggáiguin keesi.
Taan vuossâmuu kove mun valdim Aanaarjäävri paajaabeln forgâ Avelist vyelgim maŋa. Kove muštâl viehâ pyereest tom, mon ennuv suolluuh Aanaarjäävrist tuođâi láá. Tyest jiem kivkked hoksáá ete mii suolluid lâš lamaš moonnâm tove, mut kostnii tyebbin lam maŋgii ijâstâllâm keessiv. Kove lii valdum 12.6. já kuittâg jävri lâi vala uásild jiäŋŋum, tego kove pajeuásist uáinoo uálgis peln.
Mij kiirdijm Avelist viehâ njuolgist Anarân.Váhá mij kuittâg koorvijm meid aldeláá Äijihsuolluu. Taat kove ij lah kuittâg jiešalnees valdum taan ive, peic muáddi ive tassaaš. Kirdim siämmáin kirdein talle suullân siämmáálágán mohe, mut váhá aldeláá Äijihsuolluu. Tanen postim talle väldiđ váhá pyereeb kove ko taan tove.
Pieggâuáivái suundán valdum kooveest uáiná pyereest maggaar kirdemšoŋŋâ lâi taan tove. Taam-uv kove karttim stelliđ viehâ ennuv, ete tast ličij šoddâm suullân tuhhiittettee.
Aaibâs Aanaar markkân paaldâst ep kirdám, mut pieijim taas heervâ tiet kuittâg muáddi ive tassaaš valdum kove markkânist. Pyerebijd kuuvijd markkânist kale váldá taan ääigi dronein, ađai kopterkamerain.
Maassâd puáđidijnân mij kiirdijm Pänituoddâr paaldâst. Taam kove Avveeljuuvâst mun valdim ušom tobbeen. Tast mij joođhijm ain ovdâskulij Suáluičiälgán.
Suáluičielgist lijjii nuuvt ennuv áimurogeh, ete kuvviimist šoodâi jo aaibâs máhđuttem. Kamera ij masa pissoom kieđâst já tuše muádi kove postim väldiđ nuuvt, ete kován šoodâi suullân tot maid lijjim áigum kuvviđ.
Taan kooveest uáiná mon ennuv muotâ tuoddârist lâi vala kesimáánu 12. peeivi. Čaabuáiváá oolâgis lijjii rähtimin uđđâ hooteel. Kustoo vuáđudempargoh lijjii jo álgám.
Tego aalgâst jo čaallim, te kannat kale eelliđ kirdemin, jis toos šadda máhđulâšvuotâ. Šooŋâst ko ij kuássin tieđe, te kannat kuittâg väldiđ veikkâ pááppárseehâ fáárun, jis toos veikkâ šadda-uv mottoom kooskâst tárbu.
Eljas Niskanen
8.9.2017
Kuovsâkkâsâi kuvvim ij lah vaigâd – aainâskin teknisávt
 |
| Kuvvimasâttâsah: ISO 800, f/2.8, čuovvimäigi 13 s. Kove: Eljas Niskanen |
Sosiaallii mediast-uv uáinojeh loppâčoovčâst ovdâskulij maŋgii puohlágáneh kuovsâkkâsâi koveh. Motomeh tain láá luhostum pyerebeht, motomeh váhá hyenebeht. Jiem lah kale mihheen miäštárijd taan syergist, mut keččâlâm täst váhá muštâliđ motomijd vuáđuaašijd kuovsâkkâsâi kuvviimist toin naalijn, ete tast addiiččij maidnii taggaar-uv olmooš, kote ij lah meendugin ennuv kuvvim eres piergâsijguin ko puhelimáin.
Kove muččâdvuotâ lii tiäđust-uv ain meid keččee čalmeest, mut kuovsâkkâsâi kuvviimist láá muáddi vuáđuääši maid kalga tiettiđ já addiđ. Veikkâ motomeh läävejeh ettâđ, et šiev kovvejeijee kovvee magaráin piergâsáin peri, te muáddi teknisâš vátámâš taan hommáást kuittâg láá.
Maggaar kamera kalga leđe?
Šiev vuáhádâhkamera lii puoh pyeremus piergâs taan hommáást, mut häälbib já ucceeb-uv kamera tohhee. Jiem tuubdâ nk. pokkarikamerai hoodijd, mut arvâlâm, ete moddijn čuođijn euroin finnee jo taggaar, moin kuvvim kolgâččij luhostuđ aainâs-uv mottoomnáál. Jis lii ulmen kuvviđ teknisávt uáli ollâ tääsist já printtiđ stuorrâ kuuvijd, te talle vuáhádâhkamera lii ušom pyeremus muulsâiähtu.
Kamera iähtun ohtâ vátámâš lii tot, ete tast kalga leđe máhđulâšvuotâ stelliđ jieš puoh tehálijd aašijd, tego objektiv “rääigi”, čuovvimääigi já ISO-áárvu. Vuáhádâhkamera šiev peeli lii tot, ete toos puáhtá uástiđ já molsođ eidu taggaar objektiiv, ko mii oro lemin vuovâs jieijâs kuvvimtáárbui tááhust.
Maŋgii kuovsâkkâsâin váldojeh tagareh koveh, main uáinoo masa jo ubâ alme já mottoom verd eennâm teikkâ miinii eres-uv. Tagarijd kuuvijd ko váldá, te ohtâ kuávdášäšši lii nuuvtkočodum puáldimkoskâ kamera objektiivist.
 |
| Canon EOS 6D kameraruŋgo já Samyang 14 mm / 2.8 -objektiiv. Kove: Eljas Niskanen |
Kuovsâkkâsâi kuvviimist annoo meid taggaar objektiiv, mon čoođâ kamera sensorân (teikkâ keenon) piäsá ennuv čuovâ. Kuovsâkkâsah iä lah meendugin kirkkáseh, ko verdid veikkâba peeivi čuovân. Tanen kamerast lii uáli korrâ pargo vuorkkiđ tom čuovâ nuuvt, ete tot meid uáinoo kooveest.
Mast tiätá, ete maggaar objektiiv lii pyeri?
Uánihâš vástádâs lii tot, ete tot tiätu lohá ton objektiiv ruŋgoost. Tuotâvuođâst äšši lii vala váhá muálkkáb, mut tääl pissoop vuáđuaašijn.
Mun adelim tyest paajaabeln ovdâmeerhâ jieččân objektiivist. Ton puáldimkoskâ lii 14 mm. Puáldimkooskâ iähtun tot lii uáli šiev objektiiv kuovsâkkâsâi kuvviimân. Ovdil tuom 14 mm ruŋgoost lohá “2.8”. Tuom lovo puávtáččij čielgiđ uáli vuáđulávt-uv sárgumáin já rekinistmáin, mut taan ohtâvuođâst lii pyeremus ettâđ tuše, ete mađe ucceeb tuot nummeer lii, tađe stuárráb lii objektiiv “čuovâvyeimi”, ađai tađe eenâb ton čoođâ piäsá čuovâ kamera keenon. Ađai ucceeb loho lii pyereeb kuovsâkkâsâi kuvvim tááhust.
Tuot 2.8 lii jo keevâtlávt uáli pyeri. Lam jieš kuvvim tain siämmáin kamerain meid tagaráin objektiiváin, mast tuot loho lâi 4.0. Taggaar objektiiv čoođâ ij peesâ ko peeli ton čuovâst, mii taan 2.8:st piäsá. Tagaráin-uv puovtij kuittâg aaibâs pyereest kuovsâkkâsâid-uv kuvviđ.
Ohtâ mii vuáhádâhkamerast lii meid pyeri, lii máhđulâšvuotâ kevttiđ viehâ ollâ ISO-áárvuid. Jiem oppeetkin čielgiiškyeđe tom teoria tađe eenâb, mut puáhtá ettâđ nuuvt, ete mađe aaleeb ISO-áárvu kiävttá kuvviidijnis, te tađe eenâb kamera sensor keno peht šadda čuovâ lopâlii kován. Kuovsâkkâsâi kuvviimist ovdâmerkkân ISO-áárvuh 800-6400 adeleh maŋgii šiev puátusijd.
Kuvviidijn kannat keččâliđ toohâđ mottoomlágán kompromis, ko mađe aaleeb ISO-áárvu kiävttá, te tađe eenâb kován šadda meid taggaar paijeelmiärálâš digitaallâš “šaavvân”, mii ij lah kooveest meendu muččâd. Šaavvân kale puáhtá uásild meddâlistiđ tiätturohjelmijguin, mut tot lii jo talle nubbe maainâs.
 |
| Kamera lâi suullân návt, ko valdim kove, mii lii teevstâ aalgâst. Kove: Eljas Niskanen |
Veikkâ ulmust ličij mon tivrâs kamera já objektiv, te kuittâg uáli tehálâš lii meid kevttiđ steellig, moos kamera puáhtá pieijâđ kiddâ kuovsâkkâsâi kuvvim ááigán. Mun jiem aainâskin tuubdâ tagarijd ulmuid, kiäh pastaččij toollâđ kamera tuárgisthánnáá 10-20 s talle ko väldih kove. Tot tuše ij lah máhđulâš, ađai muu mielâst steelligttáá ij kannat ubâ vyelgiđ kuvviđ, veikkâ puáhtáhân luándust-uv mottoom hiäivulii keeđgi, miestuu teikkâ stohe kavnâđ já stelliđ kamera ton oolâ. Jieš kevttim toos motomin jieččân selgireepu, ko ij lam steellig fáárust.
Maht kove váldoo?
Puoh pyeremus lii ain vyelgiđ kuvviđ kuusnii viehâ kuhás já olgoláá “čuovâpasâttâsâst”, ađai eres čuovâkäldein, tego markkânijn já kaavpugijn. Markkânkuávlust-uv láá ain tommittáá puohlágáneh čuovah, ete toh hettejeh kuovsâkkâsâi oinum lopâlii kooveest. Maŋgii mun lam iällám ovdâmerkkân Äijihjäävri jieŋâ alne, ko tobbeen áinoo čuovâ puátá autoi vyeijimčuovâin.
Kuvvimasâttâsâin muštottâm taan kooskâst tommittáá, ete kamera kannat asâttiđ nk. M-tilán. Tuot ”M” meerhâš “manual”. Talle kamera ij jieš rekinist já stellii maiden, mii vaaikut kove čuovviimân. M-tiileest kovvejeijee aasât jieš puoh áárvuid, moh vaikutteh čuovviimân. Vuáhádâhkamerast meid objektiiv kannat pieijâđ M-tilán. Talle piäsá jieš asâttiđ tom, ete mii kooveest kalga leđe tärkki, ige kamera smietâškyeđe tom tuušij tiet. Jis haalijd, ete tääsnih láá täärhih, talle objektiiv olmâ “tärkkilistemasâttâs” lii “robdâttem”, ađai ∞.
Jis mun adelâm tääl ovdâmeerhâ tuotâelimist, ađai tast ko olmooš lii läški, te muštâlâm tast, ko valdim tuorâstuv muáddi kove tääbbin Avelist jieččân päikkišiljoost. Ohtâ tain lii taan teevstâ aalgâst já tyest paajaabeln uáiná nube kooveest uáiná, ete maht lijjim stellim kamera já steellig. Taat vyelni vala nubbe kove siämmáá fáádást váhá aldeláá.
 |
| Tánávt kamera lâi steelligist. Kove: Eljas Niskanen |
Na maasâd áášán. Stellejim tuođâi kamera steellig oolâ já usâškuottim tohálijd áárvuid kuvviimân. Ko lâi vala viehâ čuovvâd, te asâttim kamerast ISO-árvun 800, já čuovvimäigin 13 sekuntid. Objektiiv “räigi” lâi áávus ađai kevttim tom jo mainâšum objektiiv stuárráámuu áárvu, mii lii 2.8. Stellejim asâttâsâid meid nuuvt, ete kamera vaalijd jieš kove kyevti sekunt keččin tast ko špokkâlim puálu. Kamerahân älkkeht tuárgist ucánjáhháá ko tom puálu špokkâl. Postim karveđ taam čuolmâ tánávt ááigádmáin kove väldim. Návt lopâlii kooveest šadda nuuvt pastel ko máhđulâš.
Tuot ovdláhháá mainâšum 13 s čuovvimäigi oroi toimâmin pyereest, te valdim puoh kuuvijd siämmái asâttâsâiguin. Čuovvimääigist lii vala taggaar äšši, ete jis väljee liijkás kuhes čuovvim äigi, ovdâmerkkân paijeel 20-30 sekuntid, te kooveest taasnijn šaddeh tagareh voonnâm sárgáh. Nuuvt kiävá tanen, ko eennâmpállu jorá ubâ paje korrâ liävttoin, te kamera puálu špokkâlem ađai čuovvim älgim já nuuhâm kooskâst tääsnih láá-uv sirdâšum eres sajan almeest. Jis haalijd, ete tääsnih oroh táválâš uccâ tiälkkun lopâlii kooveest, te kannat kevttiđ enâmustáá 10-20 s čuovvimääigi.
Jis oro, ete tuot 20 s čuovvim äigigin ij lah tuárvi, ađai kove páácá liijkás sevŋâdin, te ij äävti mihheen eres ko pajediđ ISO-áárvu. Lii aaibâs kamerast kiddâ, ete maggaar ISO-árvu pyevtit vala tohálijd kuuvijd. Puoh hälbimus kamerain jo ISO 400 teikkâ ISO 800 árvoin sáttá šoddâđ kován eenâb šaavvân ko tivrâs vuáhádâhkamerain alebij-uv árvuiguin.
Jis vuossâmuš iskâm maŋa iä šoodâ šiev puátuseh, te ij kannat šlundođ. ISO-áárvu, objektiiv räigiáárvu já čuovvimääigi koskâvuođâ iberdem sáttá väldiđ ääigis. Puávtám lohđuttiđ tommittáá, ete kii peri uáppá čuovviđ olmânáál kuovsâkkâsâid.
 |
| Mierašjávri. 6D, 14 mm, f/2.8, ISO 1000, 8 s. Kove: Eljas Niskanen |
Ton maŋa ko čuovvim luhostuuškuát pyereest šadda-uv tot olmâ čuolmâ. Maht puáhtá väldiđ taggaar kove, mii ij lah tuše olmânáál čyevvejum, peic meiddei taggaar, ete tast láá puoh eres-uv šiev čuovâkove elemeenteh? Tego ohtâ kovvejeijee eeđâi, te tekniik lii älkkee, mut šiev kove väldim váhá vaigâdub.
Tom-uv kannat mušteđ, ete kamera ij määti väldiđ mučis kuuvijd, veikkâ tot mávsáččij-uv tuháttijd euroid. Kamera lii tuše anokálvu. Puoh pyeremus kameragis lii tot, mii lii fáárust.
Eljas Niskanen
7.9.2017
Kirdemmokke Aanaar pirrâsist
Kirdemmašinist uáiná Säämi luándu váhá eresnáál ko vääzin. Jis lii máhđulâšvuotâ njuškiđ sáátun, te tom kale kannat toohâđ.
Kesimáánust ohtâ Helsiglâš skippáár poođij kolliđ teehi Sáámán, já mun smiettim, ete mahtsun puávtáččij uánihâš ääigist čäittiđ maŋgâ pääihi tääbbin Aanaar kuávlust. Jyehi sajan jiem halijdâm tuálvuđ suu autoin, ko tot váldá nuuvt ennuv ääigi, já talle kolgâččij-uv pieijâđ vuosâsajan motomijd paaihijd.Luhhoost ohtâ uápis olmooš lâi vyelgimin kirdeđ, te muoi pessáim toos fáárun. Skipárân kale kolgim ettâđ, ete ton sáátust kale ij taarbâš poollâđ, veikkâ kalehân uccâ mašináin áimuruugijd tobdá uáli pyereest.
Mašinist kullui jienâ, mon ij halijdiččii kuullâđ
Viehâ jotelávt kirdee huámášij, ete suu jieijâs torvopoovij lâi pááccám maašin čižet pele uuvsâ kooskân. Kirdemliähtu lâi suullân 185 km/h, te pieggâhân kale keččâlij toppiđ puáhháá fáárun. Kirdee kuittâg eeđâi, ete tot ij skaađii maiden, te mijba joođhijm kirdem váhá rávhálub mieláin.
Ko lijgejienâ suijâ lâi čielgâs, te mij naavdâšškuođijm enâduvâin čuuvtij eenâb. Mun valdim muáddi kove-uv taan mohheest, mut ohtâ pärtti munjin kale šoodâi jo vyelgidijn. Olgon lâi viehâ lahtâ áimu já tanen kuhás ko keejâi, te tobbeen lâi viehâlágán omo. Must lâi ulmen väldiđ fáárun nuuvt kočodum polarisistemsillee, mon puáhtá kiddiđ kamera objektiv ovdâliinsâ oolâ. Tast lii iše talle ko kárttá kuvviđ eidu talle ko olgon lii omo.
Omo toovât kale čuolmâid kovvejeijei. Enâduvâin ij finnii aldagin siämmáá čielgâ kuuvijd ko talle jis lii šiälgus. Luhhoost taid puáhtá ucánjáhháá pyerediđ ovdâmerkkân Photoshop Lightroom -nommâsâš kovekieđâvuššâmohjelmáin, veikkâ ličij-uv vájáldittám polarisistemsillee. Tuotâäšši lii kale tot-uv, ete silleingin ij šoodâ šiälgus tađe eenâb ko šiev tälviriäggáiguin keesi.
 |
| Aanaarjävri. Kove: Eljas Niskanen |
 |
| Äijihsuálui. Kove: Eljas Niskanen |
 |
| Pieggâuáiváin tavemus. Kove: Eljas Niskanen |
 |
| Aanaar markkân. Kove: Eljas Niskanen |
Aaibâs Aanaar markkân paaldâst ep kirdám, mut pieijim taas heervâ tiet kuittâg muáddi ive tassaaš valdum kove markkânist. Pyerebijd kuuvijd markkânist kale váldá taan ääigi dronein, ađai kopterkamerain.
 |
| Avveeljuuhâ. Kove: Eljas Niskanen |
Maassâd puáđidijnân mij kiirdijm Pänituoddâr paaldâst. Taam kove Avveeljuuvâst mun valdim ušom tobbeen. Tast mij joođhijm ain ovdâskulij Suáluičiälgán.
 |
| Suáluičielgist. Kove: Eljas Niskanen |
Suáluičielgist lijjii nuuvt ennuv áimurogeh, ete kuvviimist šoodâi jo aaibâs máhđuttem. Kamera ij masa pissoom kieđâst já tuše muádi kove postim väldiđ nuuvt, ete kován šoodâi suullân tot maid lijjim áigum kuvviđ.
Taan kooveest uáiná mon ennuv muotâ tuoddârist lâi vala kesimáánu 12. peeivi. Čaabuáiváá oolâgis lijjii rähtimin uđđâ hooteel. Kustoo vuáđudempargoh lijjii jo álgám.
Tego aalgâst jo čaallim, te kannat kale eelliđ kirdemin, jis toos šadda máhđulâšvuotâ. Šooŋâst ko ij kuássin tieđe, te kannat kuittâg väldiđ veikkâ pááppárseehâ fáárun, jis toos veikkâ šadda-uv mottoom kooskâst tárbu.
Eljas Niskanen
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti