Toid, kiäh loheh eŋgâlâskielâ, šiev sijđo lii meiddei kirječällee R. L. Stine päikkisijđo. Kaavnah tom tääbbin: www.rlstine.com.
I Feeriimeh já muštoh
1) Mii lii pyeremus tast, et lii nissoon / almai?
2) Lah-uv kuássin karttâm eelliđ vuosâiššeest?
3) Mii tuu táválávt älkkeht váldá uáiván? / Mast tun suutah?
4) Maid tun lah majemustáá uástám olssâd?
5) Mälistah-uv mielâstubbooht jieš vâi iäláh-uv kostnii olgon puurâdmin?
6) Maid tun vuossâmustáá uáináh teikâ keejah nisonist / almast?
7) Mon kirje tun lah majemustáá luuhâm?
8) Maggaar iiđeed tust onne lii lamaš?
9) Maainâš mottoom ääši, mon lah taan ohhoost / taan mánuppaje / ive ääigi feerim já mii lii lamaš mahtnii mieláidpäccee / suámálâš.
10) Vääldi jieijâs lummoost / laavhâst 1-3 tiŋgii kejâhánnáá, mii tot lii. Čääli tastmaŋa taan tiiŋgâst. Mondiet tot lii tust? Maid tot tunjin meerhâš?
11) Lii-uv tust miinii rähis äigiájánâsâid? Muštâl moonnâm tovveest / mottoom eres tovveest, maid tun tobbeen porgih já maid tot kerdi tunjin merhâšij.
12) Moin naalijn tun majemustáá vuoiŋâstih?
13) Lii-uv tust miinii saanijd, mon tun paaimah távjá?
14) Mii ravvuid lii puoh ävhittemes raavâ, mon lah finnim?
15) Eellim váddásumos mušto
16) Uámikkâs, kiäm tun mustáh pyereest
17) Valjii ovtâskâs mušto mottoom määđhist / tábáhtusâst
18) Mii aašijd tuu viäsust váátá eidu tääl huámmášume?
19) Maainâš mottoom mušto, mast miinii aašijd lii moonnâm nubenáál ko lijjih smiettâm
20) Magareh vädisvuođah tunjin láá šoddâm kolmâsist / pakkâ šooŋâst?
21) Mii kuuvijd / runoid / čalluid lii toohâm tunjin vuáimálii vaiguttâs?
22) Pargo, mast mun jiem lah nuuvt čiävláá (mottoomlágán epiluhostum)
23) Lah-uv tun kuássin čájádâm teikâ uuccâm luodâ? Kost tot lâi já maht tunjin talle keevâi
24) Uábbi / viljâ / ákku / äijih / enni / eeči teikâ kiinii eres huolhijd
25) Mon pargoost tun lah eromâš čiävláá?
26) Maggaar koopâst tun juuvah teejâ / käähvi? Magareh muštoh koopân labdaseh?
27) Mii mááláámijd lii toohâm tunjin stuorrâ vaiguttâs?
28) Mii lii hormišumos kove, mii tust lii valdum?
29) Lah-uv kuássin karttâm monnii luhottesvuođâ tuođâšteijen?
30) Moin enâmijn tun lah iällám?
31) Mon kuhháá tun lah kuhemustáá lamaš kocemin?
32) Mii lii majemuš äšši, maid tun poorgah ovdilgo nohádah?
33) Kiäs tun eromâšávt halijdah tuáivuttiđ luho?
34) Magareh spesialkammuuh tust láá?
II Kuvâttâllâm
1) Moin naalijn tun halijdiččih šoddâđ pegâlmâssân?
2) Halijdiččih-uv mielâstubbooht leđe ive televisiottáá teikâ herskuittáá?
3) Halijdiččih-uv mielâstubbooht eelliđ faŋgân vâi leđe päihittem?
4) Ohtâ peivi kiännii iärrás kammui siste
5) Kiäin historjálâš ulmuin halijdiččih teivâđ, jis puávtáččih?
Hárjuttâs (MLO)
Munjin lii väädis čäliškyettiđ fiktio, kuvâttâllâđ ubâ mainâs. Mottoomnáál fiktion-uv iđesteh jieijâs feeriimeh.Vissâ pyeri nuuvt, te toin naalijn fiktiost-uv finnee moinnii naalijn tuođânálásii. Mut mahtsun kevâččij, jis keččâličij čäälliđ säti-ideaigijn? Mun halijdim iskâđ já moonnim elâččiđ jieččân ideavuárhást. Puáđáh-uv tun-uv muu fáárun? Kiitiätá tobbeen kávná maidnii anotiiŋgâid, ko váhá poltto. Taat ideai nuurrâm suápá muu mielâst pyeremustáá uánihâš mainâs čälimân. Hárjuttâs maŋa taat váátá idea laddâdem.
Pargopittá:
Vääldi mottoom čaabâkirjálii kirje, moos lah lijkkum. Tot uážžu leđe mon kielân peri čaallum. Taan hárjuttâsâst lehâstah kirje siijđoid sätioornigist já nuurah saanijd.
Nuurâ kirjeest love verbâd, love substantivid já vittâ adjektivid - aaibâs sätisiijđoin, kogopeht peri.
Motomin kiävá nuuvt, et suormâ ij sattuugin eidu om. veerbâ puotâ. Aalgât talle tien siijđo aalgâst já vääldi vuossâmuu veerbâ, mii ton siijđost lii, mon peri häämist. Čääli táin vuovvijn saanijd pajas tassaaš ko tust láá love verbâd, love substantivid já vittâ adjektiv.
Ko lah vaalmâš, ornii tuu nuurrâm saanijd mahtnii mudágávt, nuuvt et uusah substantivân verbâpaarâ. Tipte adjektivjuávhu orroođ sierâ - tarbâšah taid paarâi tievâsmitmân. Ko kiergânah, tun uáináh, et tust láá motomeh suámáliih-uv substantiv-verbâpaarah. Uážuččih-uv tágárij sanijgijn jieijâd mainâsân monnii vyerdimáttum jorgáluv?
Maht talle, jis lah aaibâs tutâvâš tuu valjim saanijd? Ij lah mihheen eeđijd: uusâ kulmâ paijeelmiärálii säne, maid kiävtáh jieijâd mainâsist ävkkin!
Mun finnejim tágárijd saanijd jieččân mainâsân:
Substantiveh: mecci, lamppu, suoivâ, luoddâ, čääci, seŋgâ / uáđđimsaje, seini, eŋgâl, vistepasâttâsah, almai
Veerbah: kavnâđ, skilijdiđ, tedduđ / teddâšuđ, siđđoođ, pokkiidâttâđ, myettiđ, časkâdiđ, posoliđ, kukkiđ, killáđ
Adjektiveh: sevŋâd, joskâd, ucce, vieres / oomâs, uáinimettum
Väärrin: šiljo, vaibâđ, ustevvuotâ
Já lam tääl ornim sanijdân näävt:
mecci - myettiđ
lamppu - časkâdiđ
suoivâ - posoliđ
luoddâ - siđđoođ
čääci - skilijdiđ
seŋgâ / uáđđimsaje - killáđ
seini - teddâšuđ
eŋgâl - kavnâđ
vistepasâttâsah - kukkiđ
almai - pokkiidâttâđ
Já tääl ij lah innig ko kuvâttâllâđ, maht muu maainâs monâččij. Pääccip vyerdiđ. Mottoom ääigi siste tuáivu mield iiđeest maainâs-uv Tejâblogin.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti