Runoh: Párnááh



Moa


Eennâmpáálu nube peln Uđđâ-Seelandist ääsih maorih, kiäh láá enâmis algâaalmug siämmáánáál ko sämmiliih-uv taan peln eennâmpáálu. Sij kočodeh jieijâs kielân enâmis noomáin Aotearoa. Tovle motomin Aotearoast iälustij suullân 1500-lovo räi struucinálásâš stuorrâ lodde, mon nommâ lâi moa.

Moašlaajah lijjii maŋgâ, já taah lodeh lijjii šaddoporreeh. Stuárráámuuh moah ulâttii oŋâttuššâđ neelji-uv meetter alodâhân já toh teddii joba 270 kiillud. Ucemuuh moah lijjii suullân smavvâ kaaicâ macciih. Ko moa ij máttám kirdeđ já ko tast lâi njaalgâ piärgu, tot miäcástui nuuvt čuuvtij, et ubâ šlaajâ suvâttui já lappui. Tihtâčällee W. Chamberlain lii čáállám tiivtâ moast:

Moa
Ij kavnuu kosten moa, ij oinuu ohtkin moa
lii tuššâm toovláš Ao-tea-roa
Ij lah innig vuottum
lii ubâ šlaajâ puurrum
tot lii avalávt tääl lappum
Ij ele innig mučis stuorrâ moa.
(Heiviittum anarâškielân)
Käldee: Suomâ luándutieđâlâš museo tiäđuh lappum šlaajâin.


Feikki-faarao

Feikki-faarao fáškudâđâi
hiärvááht hiisist hiäibustâlâi
Siämmunsis sun smietâi
nuárvipáálust näävt nievdâi
Tovnbeln Tiibet tot tiilájui
vielgis vovnáin val viežžee vuolgâttui
Ko postâ viijmâg poođij palaccin
pállu pieijui pyramid poccei piäiváásuonjârin.

Hárjuttâs: Mii ij lah tuođânálásâš taan tiivtâst?

Marja-Liisa Olthuis


Tijdâpoijuin tuáivum luho
ubâ ihán pyere vajo. 
Puájui tunjin 
pälkki munjin!


Heli Aikio



++
Mučis kiđđâ

Vuorâččâs eelij meecist vääzin
já huámášij mučis kiiđâ.
Mučis kiđđâ, tot jurdâččij, 
tom eeđâm puohháid.

Vuorâččâs ooinij säggisäplig:
mučis kiđđâ, eeđâi já komerdij kieŋâlâsân.
hi. Kiđđâ, kiđđâ, tot himettij.
Muččáášm jieš kiiđâd, eidu eskin koccájim.
Hirmos nelgi lii täst
já purrâmâš usâdijn, mun koolgâm kuáivuđ eennâm.
Huolâ lii párnáást čiččâmâst
jiemge kaavnâ sagijdis čohhoom.
säggisäplig naalgâi miäcán.

Kussâ čuážui kuáttumist:
mučis kiđđâ, vuorâččâs eeđâi
já luptij kaperis nuuvt fijnásávt ko maatij.
Ij täst tääl rievtisnáál muččâdin lah, västidij kussâ.
Liijkás tooláá muu kuáttumân tolvuu.
Eennâm lii vala jieŋâst,
pááikán kuođđii leeibijd.
Kappeer ij piso uáivistân.
Toos paasij kussâ kiiđâs vyerdiđ.

Lädikuávská puohâi piervâlis.
Mučis kiđđâ, vuorâččâs eeđâi.
Maid! Jo-uv tot poođij?
Hure, hure lii.
Jiem lah ollágin uáđđám
vala lii rähtihánnáá peesi.
Uámis lii kuusnii läpittum
já forgâ lii jo keesi.
Taam vuorâččâs kuulâi jo kukken.
Kostnii kiirdij jo lädikuávská, máhđuttem.

Vala čuážui päihistis čuovjistäsni.
Mučis kiđđâ, vuorâččâs eeđâi
já njuškodij moovtâ.
kih. Ele muide tuáivut.
Vuoi, eidu koccájim tääbbin päikkikiedistân.
Čokkáán ties já vyerdi.
Mun vonâttâllâm vistig já kukkiiškuáđám talle tuođâlávt.
Vuorâččâs čokánij pottâšis oolâ já mieigâi suájásis.
Suájá teedij ton nierâ,

já ton nubbe čalme moskonij häävskiht.

- Jari Linjama -

++


Silbâsuolâ

Lädikuávská varrij Sáámán
ooinij silbâsuonjârijd
“Tohon moonâm, tohon páásám”,
kiirdij paijeel tuoddârij.

Muorâ oovsijn huksij piervâl
 keejâi vuálus enâmijd
“Must lii lieggâ, mučis temppâl
seŋgâ rahtum jievjâmijn”

Nieidâš čokkái porthái alne
konjâlčoolmijd sihostij
“Muštâl munjin čuovjis alme
kuus muu soljoh láppojii”

Kuávská kuulâi, ooinij nieidii
pieggâ saavâid muštâlij
uccâ lodde vuálus kiirdij
säminieidii lohđuttij

“Lädieennâm viljâpiällâm
räähist siilbâid, kolláážijd
čiŋŋâloovástâd lii iällám
luoihâs váldám soljožijd”

Lädikuávská kyesi uážui
kuávská poođij piervâlân
siilbâid, soljoid, čiiŋâid káájui
macâttij taid nieidâžân.

Lädikuávská, kuávská hyelkki, 
čapis-vielgis, pivtâstum,
lii-uv páikkád liegâs, väŋkki
silbâčiiŋâin hervâttum?



Heli H

“Ákkumba tiätá!”

Tiäđáh-uv
Ákkum
muotâčoolmijn puolâšist
sukkârčoolmijn pulláážist
haavvârčoolmijn suohâdist
sälttičoolmijn ehidist
uáináh-uv
Ákkum
muu čolmijguin
Eiffeltoornâst Pariisist
metrotunnelist Pietarist
čuákkimloonjâst Brysselist
juhâriddoost Avelist
uáináh-uv?


Ákkumba tiätá.​



Heli H (čäällimpáájá)

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti