Uánihâš muštâlusah

13.10.2017

Algâaalmugenni

Mun lam kyevti párnáá enni. Mun lam meiddei sämmilâš, ađai algâaalmugolmooš. Já tothân talle uáivild tom et mun lam algâaalmugenni. – Mun lam forgâ algâaalmugenni, mun jurdâččim ko kuullim et lijjim vuosmuu keerdi äpitteemmin. Mijhân puohah tiettip et algâaalmugeenih já nisoneh láá oonnum uáli ollâ áárvust jieijâs siärváduvvâst, uáináh mij lep kulttuurkyeddeeh já kulttuurmáátu fievrideijeeh. Jis mist iä liččii algâaalmugeenih te mist ij liččii algâaalmugkulttuurgin, tomhân puohah tietih. - Já forgâ mun lam ohtâ täin, mun jurdâččim.

Ko mun tääl te lijjim šoddâmin algâaalmugennin te kal mun tiäđust-uv ferttejim čässihijd/sovskammuid/kammuid kuárruđ jieččân vuosmuu páárnážân. -Kal tot ličij heeppâd jis muu párnáást iä liččii eeni kuárrum kammuuh, ko sun te vuosmuu keerdi kaččâl, mun jurdâččim. Nuuvt mun te puáissejim jieččân ááhu kuuvl kamuvkuárrumuápun, amas párnážân jyelgih kolmuđ. Mut kamuvkuárrum ij lamaškin nuuvt älkkees pargo - must lijjii suormah já ärdee povčâgâm jo vuosmui kyevti säävŋi maŋa. Ferttejim toollâđ puudâ. Ááhu mielâst kuuđâ ive puddâ lâi tuárvi, nuuvt et sun kuárui kammuid valmâšin, já tääl muu nuorâb páárnáš fijnottâl kammuigijn main aaibâs jo kyehti säävŋi láá eeni kuárrum. Já muu mielâst kale ij lah nuuvt stuorrâ iäru tast, láá-uv toh eeni kuárrum kammuuh vâi ááhu kuárrum. Já ton lasseen, kii te tuojijdgis uástáččij jis mij virgenisoneh ep!

Algâaalmugeenih iä uuigâ umogáid váávnuin. Maggaar barbaarlâš uárjimaailm vyehi tot liigin. Tom mun kal tiettim! Algâaalmugpárnááh ferttejeh leđe eeni rade vuástá ubâ ääigi já peessâđ njoommâđ njama ain ko halijdeh, kuittâg vuosmuid kulmâ ive. Já ton várás tarbâšuvvoo lijne, tieggáár lijne moin párnáá puáhtá čoonnâđ jieijâs vuástá. Kale mun-uv lijjim uáinám algâaalmugčuákkimijn, maht algâaalmugeenih párnáidis jođetteh. Tieggáár liijne siste páárnáš lii ain torvoost.

Nuuvt te mun talle tiilájim liijne. Tieggáár eromâš pyere já tivrâs maali, mon “Aasia algâaalmugnisoneh kevttih”, luuvâi máinusist. Já eromâš kuhes maali, mun huámášim, ko lijjim čoonnâm liijne eidu nuuvt maht ravvust luuvâi, já masa te jo lijjim tego prinses Diana jieijâs vihkuumist, maaŋgâ meetter lijne maajeeld hiäŋgáámin. Já viärráámus lâi tot ko jieččân páárnáš ij orroom ibbeerdmin et sunhân lii algâaalmugpáárnáš, susthân lii torvolâš tile ton liijne siste. Sun páárgui jaamâs ubâ tom tijmepele, maid mun keččâlim kiessâđ suu liijne siisâ.

Čuávuváá peeivi mun vuolgâttim iššeed uástiđ váávnuid. Já haloo, liihân tot čuuvtij fijnásub väzziđ vávnuigijn markkânist nuuvt et puohah uáinih já tietih, et tiehân vázzá algâaalmugenni.

Kati Eriksen (anarâškielân: Marja-Liisa Olthuis)


18.8.2017

Luámu - muásudâttâm?

Olmooš maka vuálgá luámun ráávhu já muásudâttâm tiet. Mon pyereest tot talle luhostuvá?

Luándustân mun lam taggaar olmooš, kote lijkkuum olssân uápis aašijn. Ko muu tuálvu aaibâs vieres sajan, vieres ulmuigijn, viereskielân, toh tovâtteh tiätulágán streesâ. Vááimust tobdoo epivisesvuotâ. Mahtsun iäráseh toos pyehtih lijkkuđ, tast mun jiem tieđe. Mun jiem kale taarbâš tom tobdo, et kolgâččim ubâ maailm uáiniđ. Mun lam päikkisäplig.

Vistig-uv mun lam jieččân pargo tiet ennuv joođoost, uápis soojijn kale tegu Helsigist, Oulust, Avelist, Romssaast, Oslost. Omâs soojijn lam iällám taan ive tuše Göteborgist mut talle-uv jieččân pargoskipárijgijn, kiäid saje lâi uápis, nuuvt et jiem lamaš ohtuu liijkágin. Talle ko lam joođoost uápis sajan, tobdo lii siämmáš tego jođáččij pääihist pááikán. Talle tiätá, maht puoh tuáimá já kuus mana. Must láá ain fastâhotelleh, maid kiävtám - eidu stresâttes määđi ornášume tiet. Já meiddei tot taha ennuv, et lam ohtuu joođoost já anam huolâ tuše jieččân aašijn. Iärásijn ij taarbâš talle perustiđ.

Luámustressâ lii taan keesi lamaš maaŋgâi keevâtlâš ašij ornim. Ko eellim jieččân tuuveest, oinim, et äiđi lâi kománâm suullân 20 meetter määđhist. Sino šoodâi iddui räi. Já kiinii lâi kustoo čuuvtij tarbâšâm muu muorâiluáddummaašin ko lâi cuovkkim luuhâ já toppim tom fárusis, adai suáládâm. Jiem lah vaijaam jiemge ostâm moonnâđ poolis kuuvl, jiem kevttiđ jieččân energia rikkoosalmottâssáid. Jis kiinii ton tiiŋgâst áigu hiettâđ, uážžu muu mielâst tom porgâđ. Uđđâ piergâsijd mun jiem ááigu toho hommáđ. Riddoost ruggâ lâi mieskâm já láávu ij innig ceevzi puáttee täälvi muottuid. Mun lam tobbeen porgâm šiljopargoid já čurgim tuuveest, mut liijká-uv tobdo lii taggaar, et tobbeen ij ohtuu piergii. Lam porgâm tobbeen skipáráin-uv kyehti kuhes peeivi. Pargoleirâhân tot lii, mast vissásávt uážžu olssis luámustreesâ jis haalijd. Adai tuve kuuvl koolgâi jieijâs luámu ääigi orniiškyettiđ reeŋgâ. Luhhoost taggaar kavnui.

Lijjim meiddei halijdiđ eeni kuuvl, mut toho jiem eidu tääl rottâs.

Ko čálám taam, čokkáám majemuid ehidijd Bernkastel Kuesist Saksaast. Lam luámustâllâm vááijuv ohhoost eenâb ko tuárvi. Vistig-uv teehi puáđidijn nyevt 30 kilomeetterid ovdil luámučujottâs autoriegis pävkittij. Määđhi ij puáhtám juátkiđ, pic koolgâi lonottiđ väririggee. Taggaar lâi kale fáárust, mut čuávuváá peeivi aalgij nubbegis stressâ. Väririggein ij puávtáččii kuhháá vyeijiđ ige eisigin Saksa moottorkiäinui alne. Nuuvt et neelji kuhes vyerdimpeeivi maŋa uđđâ riggee vijmâg poođij. Ige puoh tiäđustkin toos nuuvâ: riegis lâi tuše oho puáris adai aaibâs uuđâs. Kalga iskâđ vala, lii-uv tast maggaargin táhádâs. Stuorrâ kijttoseh kuittâg-uv Bernkastel Kues -siijdâ kumifiirman, kote išedij pehtilávt já jotelávt.

Luámučujottâsâst vuod jieškote-uv viättá ääigis tego viättá. Mun lam jurgâlâm mašináin anarâškielân algâuási IMA nuorâiromanist Tropihka rievssat. Taan pargoost 70 %:d lii lamaš jurgâlem, 30 %:d kielâteknopargo. Motomeh kočodeh taam olmâ pargon, mut taan tove mun poorgâm tom huáputtáá jiemge peerust ollágin pargorutinijn. Vädis tábáhtusâid vuolgâttâm Roomsan, já halijdâm olgos teevstâ. Lam meiddei čáállám runoid, jurdâččâm. Lijkkuum joskâdvuotân já tággáár luámupargoid mun tom tarbâšâm-uv.

Mut ránnjátáálu ässeeh tääbbin Bernkastelist láá halijdâm eresmuđusii luámu ko mun, adai sij taheh muu suullân jollân. Muádi uuvsâ tyehin hárjuttâl oskovâšjuávkku. Kitara já veisidem laarmâ ij pyevti sanijgijn kuvviđ. Muu iä hettii eellim jienah mut eidu tot, et ij vääldi vuotân iärásijd ko jieijâs já jieijâs jorgettemuulmijd. Liävus te saahâ mon pyeri lii. Onnáá ehidân, jis konsert vala juátkoo, ferttee rahttâttâđ vuáimálub viärjuigijn tego Rammstein pittáin Komm in mein Bot.. Tom tiäđust-uv kalga kuldâliđ tievâ volyymáin. Eidu tääl maailm oro joskâdubbon ko ubâ piäiván.

Já nube saajeestkis áásá joskâdub olmooš, kote kovvee automaattáin poolvâid. Kamerast vuálgá jyehi love sekunt keččin jienâ "klik, klik, klik", avalâšvuođâ räi. Já kuálmád táálust ulmuuh láá hárjánâm savâstâllâđ váhá korrâsub jienáin.. Iiskâba tast talle kuldâliđ jieijâs jurduid.

Luhhoost Hahn kirdemkieddi lii mottoom love kilomeetter keččin. Keejâm ittáážân, jis mun aainâs-uv ton räi piergiittâlâččim tievâ jiermijdângijn. Eidu tääl mun jiem vyerdi maiden muide ko tom, et peesâm maassâd jieččân aargân. Mun ahevušâm toho čuuvtij. Lam aaibâs vises tast, et luámustressâ lii tuođâlâš äšši.

Pyeri luámu jyehi tááhust puohháid, kiäi niärváh tom pyerebeht killájeh.

Marja-Liisa Olthuis


Čuoigâmmokke

Tooláá mottoom mučis kiđđâiiđeed šiljoost láin kyevtis repuiguin ja savehijguin. Forgâ suoi láin savehij alne já korrâ liävttoin čuoigâmin tuoddâr kuávlun. Peivi lâi muččâd já kuádádâh pyeri. Čuoŋŋuu miätá lâi hitruu čuoigâđ.

Tobbeen suoi čuoigáin tuoddârist maŋâluvâi, nuorâ almai já nuorâ nissoon. Almai lâi rááiđu njunošist já čaaitij sunde. Nissoon poodij suu maajeeld. Kuuloold suoi čuoigáin, nuuvt ko luándust kalga, jis áigu kuullâđ luudij jienâid.

Koskâpeeivi ääigi suoi kiergânáin tuoddârij kooskân juuvâ riidon. Piäiváš paaštij já peesij kooskâst lâi rávhálâš saje evvisij puurrâm várás. Kaleba teejâ já leeibih lijjii-uv njálgáh. Ja pyeri lâi čokuttâllâđ paldâluvâi.

Ehidispeeivi čuoigâm jotkui puorijn mieláin. Kivkked oovdeld poođij nubbe čuoigâmlättee. Paarâ čuoigáin ton rasta. Te talle almai čáittá: ” Tuohu lává kyevtis čuoigâm maŋaluvâi. Almai lii moonnâm njunošist já nissoon lii čuoigâm suu maajeeld.”

Ehidist paarâ kiergânij pááikán já te talle nissoon tuostâi koijâdiđ tom, maid sun lâi smiettâm ubâ loppâmääđhi. ”Mast tun tiettih, ete toh čyeigeeh láin kyevtis? Já ete suoi láin almai já nissoon?” Te almai iätá: ”Na tothan lâi munnuu jieččân čuoigâmlättee. Muoi láim tobbeen iđedist moonnâm.”

Kirsi Ukkonen, čäällimpáájá tekstâ

Kuárrum lii hástulâš

Kuárrum, hitruus já unohâs pargo. Ulmuuh vyerdih, ete jyehi nissoon máttá kuárruđ. Mut osko muu, jyehi nissoon ij määti tom nuuvt pyereest teikkâ ij ollágin. Mun jieš lam pyeri tuođâštâs tast. Mutâ prinsiiplávt kierdâvâšvuotâ já siđhesvuotâ išedává ovdâskulij – aainâs-uv tyelli tälli.

Mun jiem naavdâš jieš kuárrumpargoost, ko jiem lah čepis kuárroo. Motomin kal šadda kuárrummohtâ – tot lii talle, ko lam vájáldittâm, et mun jiem määtigin tom. Munjin lii kal suotâs uáiniđ kuárrumpargo puátusijd talle, ko kuárrum luhostuvá pyereest. Toh luhostumeh láá tuše nuuvt harvii.

Naa, ja tiäđust-uv jis kuárrumpargo mana aaibâs miäcán, te talle… na, kiiba tagarijd puátusijd halijdičij uáiniđ! Tagarijn puátusijn lam kal povvâstuttâm muu pärnivuođâ rääjist muu pyeremuu skippáár, kote tiäđust-uv lii ohtâ maailm pyeremuin kuárroin.

Talle lii vala tot, ete ko jiem lah pyeri kuárroo, te must iä lah pyereh mašineh, ko oro váhá tuššen tagarijd uástiđ. Tallehân puáhtá ervidiđ, ete toh mašineh iä tooimâ nuuvt pyereest. Já ko toh iä tooimâ, te mohtâ lii uccáá. Muu käälis lii-uv motomin ettâm, ko mun lam kuárrum, ete must já muu kuárrummašinist lii pakkâ koskâvuotâ.

Motomin lam luhostum uáli pyereest. Ohtii škoovlâ ääigi koorrum skipáráin taggaar liivâ, mii lâi talle muotist. Čuovvum tárkká muu skippáár ravvuid já tom, maht sun kuárui jieijâs liivâ. Liivâ kuárrum moonâi uáli pyereest, pic ete ohtâ uási paasij meddâl – luhhoost tot lâi skoođâs, ige ton váilum oinum olgoláá. Kevttim liivâ kal maaŋgâid iivijd.

Lamba kuohtii sámimááccuhijd-uv kuárrum já aaibâs puorij puátusijguin. Kuárrumkuursâst mun koorrum mááccuh muu kaandân, já tast šoodâi aaibâs pyeri, ko máttáátteijjee lâi nuuvt čeppi. Muu kállá uábi nieidâ tarbâšij mááccuh škoovlâst valmâštumjuhlij várás, ijge kihheen eres álgám sunjin mááccuh kuárruđ. Nuuvtba mun, suuvâ hyenemus kuárroo, kolgim älgiđ paargon, ko keččim ete ij sun pyevti toho moonnâđ luoihâttum pihtâsijguim. Ij šoddâm maailm puoh pyeremus kale, mutâ tuhhiittettee kuittâg. Luhhoost nisonijn láá liijneh já kal mun rävvejim-uv suu, ete kuássin jieh uážu kevttim tom mááccuh lijnettáá.

Ko lam kerd ettâm, ete kuárrum ij lah muu kievrâ peeli, koolgâm muštâliđ aainâs-uv oovtâ epiluhostumeest. Tot tábáhtui vissâ 15 ihheed tassaaš, muáddi ive ton maŋa, ko muoi láin teivâm muu kálláin. Čuávuváá peeivi lijjii pygályseh puátimin. Talle puásuialmaah läävejii kárvudâttâđ čuoigâmpuuvsâid, já sust lâi puuvsâi sävŋi kiškum. Sun lâi jo kuhháá koijâdâm, ete puávtáččim-uv mun tom kuárruđ. Jiem lamaš vala kehtidâm, mutâ te talle jurdâččim, ete jiem pyevti tom innig karveđ. Tom koolgâi kuárustiđ.

Na, munhân koorrum aimijn já árppoin. Puuvsah lijjii ehidist valmâšeh, já tuđâvâžžân piejim taid kievkkân stoovli oolâ vyerdiđ iiđeed. Iiđeed čuovânij, já kállást lii huáppu pygálusân keččâđ kuudijd. Mun viällájim val seeŋgâst, ko mun jiem tarbâšâm ko eskin ehidispeeivi kiergâniđ poccui kesimân. Kivkked kievkkânist kulluuškuodij, ko muu käälis kaarroodškuođij já čuorvij munjin: ”Mudoi aaibâs pyereest tivvum, mut ko lummâ lii meiddei koorrum kiddâ siämmást savŋgijn. Ijge totgin val maiden, mut ko avdočovduuh láá ton luumâst.”

Na, munhân kolgim roottâđ säävŋi. Já nuuvt puuvsâin lâi oppeet sävŋi kiškum. Kuássin ton maŋa jiem lah tarbâšâm tuovŋâđ teikâ kuárruđ suu pihtâsijd.

Kirsi Ukkonen (čäällimpáájá)

Eellim vaigâdumos mušto

Lâi ohtâ mučis eehid mottoom porgemáánust. Piäiváš paaštij, lâi uáli liegâs já olgon puovtij jotteeđ vala kesipihtâsijguin. Mun lijjim eidu puáttám nube peln maailm já olláám Helsigân, kost kolgim orroođ oovtâ iijâ. Kuhes mätki Nicaraguast lâi eidu nuuhâm já lijjim joođoost pááikán. Ton mučis eehid muu viljâ, kote lâi meiddei muu šiev ustev, poođij teivâđ muu jieijâs puáris ooraans autoin. Sun ij puáttám ohtuu, peiccâ suu fáárust lâi jieijâs myerssee, kote lâi äpitteemmin, sehe sunnuu kyevtihásâš nieidâš. Viljâ halijdij tiäđust-uv teivâđ muin kuhes ááigán já kuullâđ, maht must lâi moonnâm nube peln maailm Koskâ-Amerikist. Mij čokkáim kähvipeevdist, povvustijm, já tubdim stuorrâ ilo ko peessim leđe oovtâst aainâs-uv váháš áigáá jieččân viljáin, kote lâi eromâš rähis munjin.

Tastoo äigi poođij, ko viljâ já suu peerâ kolgii vyelgiđ pááikán. Poođij äigi ettâđ monnâđ tiervân. Vááimu siste poovčâs lâi tobdo, ko lijjim halijdiđ kuhheeb ääigi leđe siiguin. Oroi, et lâi meendu uccáá äigi. Já tiettim, et lam monâmin oppeet tavas, jiemge uáináččii sii vuod kuhes ááigán. Moonnim olgos oovtâst siiguin já vazzim sii fáárust ton puáris ooraans auto luusâ salloođ sii já ettâđ moonnâđ tiervân. Lâi nuuvt fiijnes, muu viljâ moijái já lâi moovtâ tego piäiváš. Ilo, moje, rähisvuotâ lijjii muu vááimust ko sij vyejilii pááikán tiest. Mut tom jiem tiättám talle, et tien maŋa jiem teivâm jieččân viiljâ innig kuássin.

ES (čäällimpáájá)


Oovtâst eellim

Koccáám jieččân uáđđimvisteest. Lam eidu varrim toho, iähán tast lah ko... kyehti mánuppaje. Jyehi tááhust jiem lah vala kiergânâm pyehtiđ toho ennuv tiiŋgâid vyelikeerdist, kost puoh ääših láá hiloi haloi. Eromâsávt onne. Tondiet jiem haalijd pajâniđ seeŋgâst ovdilgo lii aaibâs pákku moonnâđ hiivsigân. Peenuv muu paaldâst še halijdiččij ain juátkiđ nahârijd. Tot kiäččá muu, vonâttâl já kavâstâl: “Ij vala...”

Peenuv še lii ain vaibâm juuhlij maŋa. Oro tego tot njomâččij olssis ain tom energia, mii must lii. Eellim symbioos. Kuohtuuh leen puurrâm ennuv vuoššum soorvâpiärgu ehidist, já vala iho-uv, tom maŋa ko poođijm baarist pááikán.

Piejâm sovskammuid juálgán já taaki iijâpääiđi oolâ já luáštám pennuu olgos. Jieš vuárdám porthái alne, vâi peenuv monâččij cissâđ. Ij tot moonâ ovdilgo eeđâm “moonâ cissâđ”. Návt lii jyehi iiđeed, piru symbioos! Lam luuhâm ete pennuuh sättih mättiđ jobâ 200 säänid. Muu peenuv máttá vissâsávt aainâs-uv taid: cissâ, avdo, suklaa, puurrâđ, já ovtâskâs saanij lassen celkkuu “Tun páásáh tääl pááikán.”

Onne must ij lah luhhoost huáppu kuussân. Pelnub tiijme ääigi, ovdilgo kalga kuvviđ párnáiohjelm. Vuošâm käähvi já nuurâm vuolâtöölkijd. Toh láá ennuv vyelikeerdist. Melodika kávnoo kievkkânist, já kulgâttâm tast aainâs-uv litter čuulgâ. Vuoi maggaar turde! Puoh, mii tuuveest lii kavnum, lii iho tuhhiittum instrumenttin: kiemnih, styroxist rahtum kolmâlavkkâ, töölkih, cuovkkânâm ukulele, tiskámkuustah, puohlágáneh loováh já paketteh, jobâ uccâ njoobžâš. Tot lii mätkimušto Norkappist, kuus jiem kuássin innig haalijd mađhâšiđ. Muštonjobžâ tuáimá meiddei instrumenttin. Kii vala iätá et mätkimuštoh láá tušeh!

Lättee lii tievâ stuorrâ soorvâ taavtijn. Kiäst láá lamaš pyeremuuh tuáluh tääbbin? Peenuv ij huolâ iiđeedpurrâmuš. “Pennuu purrâmuš? Bitch please...”, tot kiäččá muu já pajedâm suu puurrâmlite maasâd tievâ tiskâpiävdán. Čokánâm juuhâđ käähvi, já váimu masa njuškee raddeest olgos. Maggaar iijâ! Magareh kyesih! Guatemala, kumppiviiljâ päikkieennâm. Sun morhedui jo muáddi ive tassaaš, mutâ uđđâ ruokkâdis suhápuolvâ lii pajâsšoddâmin, väldimin tom maasâd, mii sijjân kulloo: rijjâvuotâ eelliđ. Oskomettum, maht ääših kiäsáseh oohtân! Toh ulmuuh mađhâšii nube peln maailm Sáámán, já pottii muu kievkkânân čuojâttiđ pahviloováid já tiskámkuustâid. Luuvâm wikipediast, ete symbioos šadda kreikkalijn saanijn syn (oovtâst) já bios (eellim). Mij lep šoddâm oohtân, oppeed, viljâžâm.

HeliH (čäällimpáájá)