Kuobžâ-Saammâl Matti raahtij Kielâmiinut-nommâsii ohjelm Yle Sáámán iivij 1991-2016. Toh almostuvvii Anarâš saavah -radio-ohjelm uássin. Taan blogist almostittojeh kuuloold Kielâmiinuteh kirjálii häämist.
Ohjelmij siskáldâs ij lah čallum tárkká anarâškielâ virgálii čäällimvyevi mield, peic ulmen lii čäälliđ uásild ton mield, ete aainâs-uv motomeh ääših Maati sárnumvyevist-uv oinuuččii täin teevstâin.
Teevstâi litteristee tuáivu, ete teevstâi vuáđuld šadda meid savâstâllâm. Tivvoom- já hammimiävtuttâsah váldojeh meid vuástá. Jis Kielâmiinut-materiaalist láá tovle kuldâleijeid čujottum koččâmâšah, te toid ličij vuovâs kuullâđ vástádâs. Vástádâsâid puávtáččij talle lasettiđ jieškote-uv Kielâmiinut ohtâvuotân.
Anarâškielâ servi haalijd kijtteđ sehe Kuobžâ-Saammâl Maati já Yle Säämi hoovdâ sajasii Maria Saijets, ko suoi adeláin kuohtuuh jieijâs peeleest love almostittiđ Kielâmiinutijd kirjálii häämist.
Jis lohhein lii tiätu tain saanijn, moh láá pááccám Kuobžâ-Saammâl Maatin epičielgâsin, te kannat muštâliđ, te taid tiäđuid puáhtá talle peividiđ teehin.
Sämmiliihhân láá ain lamaš tagareh huálhástiäkkáh, ete aneh suuvâ áárvust já suhânomâttâsah láá veikkâ mon ennuv, ege tääiđi leđe must tiäđustkin puoh, mut maid kiirjijn já eres saajeest lam tutkâm. Mun vuálgám kuittâg tast, et tagareh táválumoseh noomah láá ulmuid uáppááh ko enni já eeči já ákku já äijih já kandâ ađai alge já nieidâ, já vala uábbi já viljâ. Toh láá tiäđust-uv puohháid uáppásumoseh. Mutâ te tagareh, moh ucceeb kiävttojeh já nuorâbkerdi ij tääiđi tiettiđgin ain te láá tagareh nuuvt tegu vivvâ já manje. Na vivvâ lii nieidâ käälis já manje lii kaandâ, ađai alge kálgu. Já jis ij leh vala ollásávt riemmâm kálgun teikâ kälisin, te lii saasâ, vivvâsaasâ já manjesaasâ.
Mainâšim tom kálgu- já käälissääni. Taan ääigi lii ulmui kielâst ittáám tot eemeed káálgu sajan, veikkâ kálgu lii puáris sämikiel nomâttâs nissoonpiälásâš pelikuáimán. Läävejeh ettâđ, ete peic pennust lii eemeed, jis mottoom nissoonolmooš oomâst pennuu, te tot peenuv iätá, et tie lii suu eemeed. Na taat lii váhá leikkâ, ko kal eemeed lii ton tet aanoost siämmáánáál ko iššeed-uv já almai kállá uáivildmin.
Na tot saasâ puáhtá leđe meid vyenesaasâ já vuoppâsaasâ, jis ij leh oles vyene já oles vuoppâ. Vuoppâ lii tiäđust-uv almaiolmooš já vuoppâ lii káálgu eeči já vyene oppeet káálgu enni.
Na te puávtáččij moonnâđ vala must puárásub suhâpuolvân jis jurdâččâm, et mun lam tot kuávdášolmooš, te muu eeji viljâ, tothân lii čeeci tiäđust-uv, tot lii uápis sääni. Mut muštoost já aanoost lii päcimin vissâ taggaar sääni ko eehi, mii lii eejist puárásub viljâ. Já eeji uábbi ličij talle siäsá, mut eeni uábbi ij lekken siäsá, mut muáđá. Eereeb talle, jis lii eenist puárásub uábbi. Toh láá kuáskih. Já kuáski lii tuođâi eeni puárásub uábbi.
Eeni viljâ lii iänui, mii mudoi sojá nuuvt, et ennuu. Veikkâ iätá, et jis lii ennuu táálu, te tot meerhâš, et tot lii-uv eeni viiljâ táálu, ige tom, et eenist láá ennuv tááluh, mut ennuu táálu lii eeni viiljâ táálu.
Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli. Já viljâpeeli lii tiäđust-uv almaiolmooš, nuuvt tegu viljâ jo čáittá-uv já uárbinpeeli nissoonolmooš. Uárbinpeeli lii muu vanhimij viiljâ teikâ uábi páárnáš, nieidâ. Tot puáhtá leđe kuáski nieidâ, ennuu nieidâ, čeesi teikâ eevi nieidâ, teikâ siäsá nieidâ. Já jis sust lii vala viljâ, te tot lii muu viljâpeeli talle.
Mutâ viljâpeeleest nubbe merhâšume meiddei já tot lii taggaar, et jis viljâpeeleest lii tuše nubbe vanhim siämmâš ko must, te tot lii munjin talle viljâpeeli. Puáhtá leđe siämmâš eeči já eres enni, teikâ nubij kejij.
Ohjelmij siskáldâs ij lah čallum tárkká anarâškielâ virgálii čäällimvyevi mield, peic ulmen lii čäälliđ uásild ton mield, ete aainâs-uv motomeh ääših Maati sárnumvyevist-uv oinuuččii täin teevstâin.
Teevstâi litteristee tuáivu, ete teevstâi vuáđuld šadda meid savâstâllâm. Tivvoom- já hammimiävtuttâsah váldojeh meid vuástá. Jis Kielâmiinut-materiaalist láá tovle kuldâleijeid čujottum koččâmâšah, te toid ličij vuovâs kuullâđ vástádâs. Vástádâsâid puávtáččij talle lasettiđ jieškote-uv Kielâmiinut ohtâvuotân.
Anarâškielâ servi haalijd kijtteđ sehe Kuobžâ-Saammâl Maati já Yle Säämi hoovdâ sajasii Maria Saijets, ko suoi adeláin kuohtuuh jieijâs peeleest love almostittiđ Kielâmiinutijd kirjálii häämist.
Jis lohhein lii tiätu tain saanijn, moh láá pááccám Kuobžâ-Saammâl Maatin epičielgâsin, te kannat muštâliđ, te taid tiäđuid puáhtá talle peividiđ teehin.
19.9.2017: Hyelkkinomâttâsah
Mainâšim tom kálgu- já käälissääni. Taan ääigi lii ulmui kielâst ittáám tot eemeed káálgu sajan, veikkâ kálgu lii puáris sämikiel nomâttâs nissoonpiälásâš pelikuáimán. Läävejeh ettâđ, ete peic pennust lii eemeed, jis mottoom nissoonolmooš oomâst pennuu, te tot peenuv iätá, et tie lii suu eemeed. Na taat lii váhá leikkâ, ko kal eemeed lii ton tet aanoost siämmáánáál ko iššeed-uv já almai kállá uáivildmin.
Na tot saasâ puáhtá leđe meid vyenesaasâ já vuoppâsaasâ, jis ij leh oles vyene já oles vuoppâ. Vuoppâ lii tiäđust-uv almaiolmooš já vuoppâ lii káálgu eeči já vyene oppeet káálgu enni.
Na te puávtáččij moonnâđ vala must puárásub suhâpuolvân jis jurdâččâm, et mun lam tot kuávdášolmooš, te muu eeji viljâ, tothân lii čeeci tiäđust-uv, tot lii uápis sääni. Mut muštoost já aanoost lii päcimin vissâ taggaar sääni ko eehi, mii lii eejist puárásub viljâ. Já eeji uábbi ličij talle siäsá, mut eeni uábbi ij lekken siäsá, mut muáđá. Eereeb talle, jis lii eenist puárásub uábbi. Toh láá kuáskih. Já kuáski lii tuođâi eeni puárásub uábbi.
Eeni viljâ lii iänui, mii mudoi sojá nuuvt, et ennuu. Veikkâ iätá, et jis lii ennuu táálu, te tot meerhâš, et tot lii-uv eeni viiljâ táálu, ige tom, et eenist láá ennuv tááluh, mut ennuu táálu lii eeni viiljâ táálu.
Taat suhâsääniviermi juátkoo vala toin lain, ete láá tagareh jo viljâpeeli já uárbinpeeli. Já viljâpeeli lii tiäđust-uv almaiolmooš, nuuvt tegu viljâ jo čáittá-uv já uárbinpeeli nissoonolmooš. Uárbinpeeli lii muu vanhimij viiljâ teikâ uábi páárnáš, nieidâ. Tot puáhtá leđe kuáski nieidâ, ennuu nieidâ, čeesi teikâ eevi nieidâ, teikâ siäsá nieidâ. Já jis sust lii vala viljâ, te tot lii muu viljâpeeli talle.
Mutâ viljâpeeleest nubbe merhâšume meiddei já tot lii taggaar, et jis viljâpeeleest lii tuše nubbe vanhim siämmâš ko must, te tot lii munjin talle viljâpeeli. Puáhtá leđe siämmâš eeči já eres enni, teikâ nubij kejij.
Já te mana ain omâsub kuávlun taat hyelkkinomâttâsah, ko ákku já äijih kal lii uápis, mutâ jis ááhust lii párnáá nieidâ, te tot lii ákkuv. Já tot ákkuv lii taggaar, et tot lii nieidâ tiäđust-uv. Já puáhtá leđe meiddei kandâ. Ákku puáhtá ettâđ, ete tuot páárnáš lii muu ákkuv. Já ákkuveh láá tiäđust-uv puáris madârááhuin veikâ mon ennuv, kuittâg tovle lamaš. Mut äijih peeleest jiem tieđe taggaar, et mii ličij äijih päärni pärni, mudoi ko nuuvt ferttee ettâđ, et láá párnái párnááh, mut mun jiem tieđe taggaar noomâ mii västidičij orjâlâškielâ ádjut-sääni. Jis kiinii tom tieđiš, te kal kolgâččij almottiđ vâi talle mun-uv tiäđáččim tom.
Na te lii taggaar sääni, taggaar hyelkki ko káluenni. Já tot ij leh uáli čielgâs, mutâ ohtâ čielgiittâs lii tot, et káálgu uábbi ličij káluenni. Nubbe čielgiittâs lii taggaar, ete ličij maka viiljâ kálgu tot káluenni. Kuittâg Erkki Itkos sänikirje maainâš tom nuuvt, et tot ličij káálgu uábbi tot káluenni.
Jis káluenni lii sattum naaijâđ, te ton käälis lii spääjeeh. Já tot spääjeeh ij tiäđustkin leh mudoi, mahten mudoi hyelkki, ko tot lii ton kálueeni käälis, ađai káálgu uábi käälis.
Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu. Já hyelkki lii tääbbin viestârpele aanaar kielâst já hiäimu lii tovben nuorttâpele aanaar kielâst, mii meerhâš siämmáá ääši.
Láá tagareh säänih vala ko maahâ, mii lii obbijn naaijâm. Jis must ličij uábbi, já tot val naaijâm, te tot suu käälis ličij maahâ. Maahâ lii nuuvt tegu uábi käälis. Jis uábist ličij kandâ, te tot ličij neepi. Já neepi ličij nuuvt tegu muu kaandâ teikâ nieidâ viljâpeeli. Neveh liččii muu párnái viljâpeleh.
Lággu lii taggaar olmooš, puáhtá leđe nissoon- teikâ almaiolmooš meiddei, et jis must ličij kandâ já tot ličij veikkâ monnii nieidáin irguustâlmin, teikâ naaijâm ličij maka njuolgist, te talle ton manje vanhimeh liččijn munjin lááguh. Mut jis iävá leh val toh nuorah olmânáál naaijâm, mut eskin irguustâlmin talle liččii lággusaasah. Já tot nieidâ ličij tiäđust-uv munjin manjesaasâ.
Viljâpeleh láá tagareh, ete puáhtá leđe vuosmuš já nubbe viljâpeeli já vala kuálmád-uv tađe mield, kallaad puolvâst láá viljâpeleh. Tovláš sääni kálžá lii merhâšâm taggaar paarâ, já tot lii vissâ taggaar naaijâm paarâ, mutâ sáttá kal leđe mudoi-uv nuuvt, et táválâš paarâ lii, et ij taarbâš leđe aainâs naaijâm. Mut sääni ij leh munjin nuuvt čielgâs já uápis. Já meid tot lii munjin siämmáá oomâs ko tot nuuvt ettum tuppâmaahâ. Mun jiem kale riemâ ubâ čielgiđgin, et mii tot tuppâmaahâ lii.
Leskâ lii tiäđust-uv taggaar, mon pelikyeimi lii jáámmâm. Puáhtá leđe nissoonolmooš, kiäst lii käälis jáámmâm, teikâ nubij kejij käälis, kiän kálgu lii jáámmâm. Tot lii tiäđust-uv uápis sääni. Meiddei siämmáá uápis lii käimi. Käimi lii tot, et lii siämmâš nommâ. Já oleskäimi lii tot, et sehe ovdâ- já suhânommâ lává eidu siämmááh.
Sämmilijn lii lamaš tääppin, ete páárnán adeluvvoo äijih teikâ ááhu nommâ, vâi äijih teikkâ ákku finniv kääimi.
Sämikielâst lii meiddei taggaar nomâttâs, ko oolgiš, ákkuvâš, viljâpeeliš. Talle ko lii kyevti ulmust saahâ, já kuohtuuh lává maidnii porgâmin, puáhtá ettâđ veikkâ nuuvt, et Juhánâs-oolgiš vyelgiv itten markkânân. Te talle kuohtuuh lává vyelgimin, sehe Juhánâs, et suu alge. Já tot viljâpeeliš, jis iätá et viljâpeeliš iävá tääiđi maasâd, te tot meerhâš, tom et kyevtis, toh kiäh lává kuáimásis viljâpeleh, te toh iävá tääiđi. Já tom puáhtá tiäđust-uv veikkâ mon hyelhi nomâttâs maŋŋaal pieijâđ tom -âš-loopâ.
Sämikielâst läävejeh lappuđ toh hyelkkinomâttâsah ađai hiäimunomâttâsah, já tot ličij kuittâg kielân riggodâh, já ličij vuovâs, et ulmuuh taid eenâb kiävtáččii. Taat hyelkkinomâttâsráiđu nohá tääl taas, mutâ täin muu arvâlâsâin ko sättih leđe feeilah-uv, te mun mielâstân kal kulâččim tivomijd, jis kiinii monnii feeilâ huámášâm, teikâ jis liččii lasattâsah, te talle ferttiiččij kiinii tom-uv mainâstiđ, te talle puáhtâ vala tuovŋâđ täid hiäimunomâttâs-Kielâminuttijd.
Moonnâm ohhoost lijjii jäävri oosij nomâttâsah, mut tiäđust-uv paccii eđâhánnáá motomeh uásih já mun tuovŋâm váhá tom, lasâttâlâm.
Vailuu tagareh ko vyeppee já uággi já čuájá. Já ucemus tain lii uággi. Tot lii taggaar čuhâ poskis luohtâ. Já tot ko váhá stuáru, te tot lii vyeppee, já tot vyeppeehân lii taggaar kuhendâlâš, kuhes segis luohtâ mottoomnáál já tast tiäđust-uv ij leh virde. Já čuájá lii meiddei taggaar kukke já seggi. Távjá tast lii val juuhâ, luáštá ton čuájá pootân.
Já peski lâi taggaar masa tego suálui ađai láásáš, mii lii mottoom muudon njargâ-uv, pelimuudon njargâ. Tast ton njargâmadduu paijeel tulve ääigi čääci kolgá já keessiv tom puáhtá kale väzziđ, vääzin jotteeđ. Tot lii taggaar, ij leh njargâ, ige suáluigin, mut peski.
Mut tääl onne láá juhâsäänihkis vuárust, já vistig ko juuhâ kolgá, jis tot vuálgá jäävrist, te tast lii uáivuš, mii lii nube noomáin lusme meiddei. Já kuus tot nohá, te lii tast juuvâ njälmi.
Juuvâsthân lii virde ađai rävŋi, já puáhtá ettâđ, et čääci virded, talle ko ij leh kuálhis čääci, mut rävŋi.
Jis lii uccáá čääsist joto, te lii njeeri. Já ko lii ciäggu suptâ, talle lii kuoškâ já val puoh ciäggusumos lii kievŋis. Meiddei tom puáhtá kočodiđ orjâlâš luoihâssaanijn korže.
Na te ko lii oppeet nuuvt hitásávt jotemin čääci, et illá ubbâ uáinágin, te tot lii savo ađai savvoon. Já ko šadda taggaar jávrádâh, teikkâ nuuvt tegu uccjáávráš, juuvâ alne, te lii luobâl. Tot lii váhá nuuvt tegu jävri.
Ton savonist ucceeb lii taggaar kuánnil, mii lii masa tegu uccâ luobbâlâš já tot lii čieŋŋâl, já távjá tast lii meiddei jorree virde. Já ton alda lii meid jormo. Kuittâg Itkos-sänikirje mield jormo ličij ton mield taggaar kuoškâ vyeln taggaar čieŋâlis päikki, masa tego kyeppi, taggaar alda kuánnil tiäđust-uv tot-uv.
Já lii val ohtâ sääni, mii ij leh nuuvt hirmâd uápiskin munjin. Tot lii puálli. Tot ličij nuuvt tego savo, mut tot lii čuuvtij uánihub já ton nube roobdâst, nube riddoost lii taggaar luohtâ.
Na viälmá. Tot lii taggaar uási juuvâst lii virde, mut ij leh liijká kuánnil, ige savo, mut tot lii taggaar čieŋŋâlislágán uccáá kolgee uási. Juuvâst tiäđust-uv puáhtá leđe vyeppee, nuuvt tegu jäävrist-uv.
Já ohtâ sääni lii luákki vala, mii lii taggaar kuálhis saje návt mudoi. Tot puáhtá leđe tiäđust-uv jäävrist-uv, juuvâst meid puáhtá leđe luákki. Já tot ij leh aaibâs munjin čielgâs, šadda-uv luákki talle ko lii piegâttes saje, vâi lii-uv tot luákki meiddei talle ko juuvâ virde ij räähti pááruid kogonii, et lii-uv tot-uv luákki.
Tääbbin Säämi juuvâin láá ennuv tagareh kuoškah, njereh, kuánnileh, savoneh já nuuvt ovdâskulij, main lii tom pääihi merhâšeijee nommâ, ađai propri, já togo peht láá toh juuvâ nomâttâsah uáppááh ulmui. Mut láá meid tagareh omâs kuoškâi noomah, moh iä lah nuuvt ennuv, nuuvt tegu Njuámmilcooskâs-uv. Tast ij leh uáli šiev visesvuotâ, et maid tot cooskâs meerhâš. Já láá meid tagareh nuuvt tegu Naskâlem lii ohtâ, oovtâ kuoškâ nommâ.
Na te lii taggaar sääni, taggaar hyelkki ko káluenni. Já tot ij leh uáli čielgâs, mutâ ohtâ čielgiittâs lii tot, et káálgu uábbi ličij káluenni. Nubbe čielgiittâs lii taggaar, ete ličij maka viiljâ kálgu tot káluenni. Kuittâg Erkki Itkos sänikirje maainâš tom nuuvt, et tot ličij káálgu uábbi tot káluenni.
Jis káluenni lii sattum naaijâđ, te ton käälis lii spääjeeh. Já tot spääjeeh ij tiäđustkin leh mudoi, mahten mudoi hyelkki, ko tot lii ton kálueeni käälis, ađai káálgu uábi käälis.
Tääl juátkojeh vala hyelkkinomâttâsah já hyelkkihân lii nubbijn noomáin meid hiäimu. Já hyelkki lii tääbbin viestârpele aanaar kielâst já hiäimu lii tovben nuorttâpele aanaar kielâst, mii meerhâš siämmáá ääši.
Láá tagareh säänih vala ko maahâ, mii lii obbijn naaijâm. Jis must ličij uábbi, já tot val naaijâm, te tot suu käälis ličij maahâ. Maahâ lii nuuvt tegu uábi käälis. Jis uábist ličij kandâ, te tot ličij neepi. Já neepi ličij nuuvt tegu muu kaandâ teikâ nieidâ viljâpeeli. Neveh liččii muu párnái viljâpeleh.
Lággu lii taggaar olmooš, puáhtá leđe nissoon- teikâ almaiolmooš meiddei, et jis must ličij kandâ já tot ličij veikkâ monnii nieidáin irguustâlmin, teikâ naaijâm ličij maka njuolgist, te talle ton manje vanhimeh liččijn munjin lááguh. Mut jis iävá leh val toh nuorah olmânáál naaijâm, mut eskin irguustâlmin talle liččii lággusaasah. Já tot nieidâ ličij tiäđust-uv munjin manjesaasâ.
Viljâpeleh láá tagareh, ete puáhtá leđe vuosmuš já nubbe viljâpeeli já vala kuálmád-uv tađe mield, kallaad puolvâst láá viljâpeleh. Tovláš sääni kálžá lii merhâšâm taggaar paarâ, já tot lii vissâ taggaar naaijâm paarâ, mutâ sáttá kal leđe mudoi-uv nuuvt, et táválâš paarâ lii, et ij taarbâš leđe aainâs naaijâm. Mut sääni ij leh munjin nuuvt čielgâs já uápis. Já meid tot lii munjin siämmáá oomâs ko tot nuuvt ettum tuppâmaahâ. Mun jiem kale riemâ ubâ čielgiđgin, et mii tot tuppâmaahâ lii.
Leskâ lii tiäđust-uv taggaar, mon pelikyeimi lii jáámmâm. Puáhtá leđe nissoonolmooš, kiäst lii käälis jáámmâm, teikâ nubij kejij käälis, kiän kálgu lii jáámmâm. Tot lii tiäđust-uv uápis sääni. Meiddei siämmáá uápis lii käimi. Käimi lii tot, et lii siämmâš nommâ. Já oleskäimi lii tot, et sehe ovdâ- já suhânommâ lává eidu siämmááh.
Sämmilijn lii lamaš tääppin, ete páárnán adeluvvoo äijih teikâ ááhu nommâ, vâi äijih teikkâ ákku finniv kääimi.
Sämikielâst lii meiddei taggaar nomâttâs, ko oolgiš, ákkuvâš, viljâpeeliš. Talle ko lii kyevti ulmust saahâ, já kuohtuuh lává maidnii porgâmin, puáhtá ettâđ veikkâ nuuvt, et Juhánâs-oolgiš vyelgiv itten markkânân. Te talle kuohtuuh lává vyelgimin, sehe Juhánâs, et suu alge. Já tot viljâpeeliš, jis iätá et viljâpeeliš iävá tääiđi maasâd, te tot meerhâš, tom et kyevtis, toh kiäh lává kuáimásis viljâpeleh, te toh iävá tääiđi. Já tom puáhtá tiäđust-uv veikkâ mon hyelhi nomâttâs maŋŋaal pieijâđ tom -âš-loopâ.
Sämikielâst läävejeh lappuđ toh hyelkkinomâttâsah ađai hiäimunomâttâsah, já tot ličij kuittâg kielân riggodâh, já ličij vuovâs, et ulmuuh taid eenâb kiävtáččii. Taat hyelkkinomâttâsráiđu nohá tääl taas, mutâ täin muu arvâlâsâin ko sättih leđe feeilah-uv, te mun mielâstân kal kulâččim tivomijd, jis kiinii monnii feeilâ huámášâm, teikâ jis liččii lasattâsah, te talle ferttiiččij kiinii tom-uv mainâstiđ, te talle puáhtâ vala tuovŋâđ täid hiäimunomâttâs-Kielâminuttijd.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 7.3.1991, 14.3.1991 já 21.3.1991 kuulmâ uásist, Yle Säämi
12.9.2017: Juuvâ oosij nomâttâsah
Moonnâm ohhoost lijjii jäävri oosij nomâttâsah, mut tiäđust-uv paccii eđâhánnáá motomeh uásih já mun tuovŋâm váhá tom, lasâttâlâm.
Vailuu tagareh ko vyeppee já uággi já čuájá. Já ucemus tain lii uággi. Tot lii taggaar čuhâ poskis luohtâ. Já tot ko váhá stuáru, te tot lii vyeppee, já tot vyeppeehân lii taggaar kuhendâlâš, kuhes segis luohtâ mottoomnáál já tast tiäđust-uv ij leh virde. Já čuájá lii meiddei taggaar kukke já seggi. Távjá tast lii val juuhâ, luáštá ton čuájá pootân.
Já peski lâi taggaar masa tego suálui ađai láásáš, mii lii mottoom muudon njargâ-uv, pelimuudon njargâ. Tast ton njargâmadduu paijeel tulve ääigi čääci kolgá já keessiv tom puáhtá kale väzziđ, vääzin jotteeđ. Tot lii taggaar, ij leh njargâ, ige suáluigin, mut peski.
Mut tääl onne láá juhâsäänihkis vuárust, já vistig ko juuhâ kolgá, jis tot vuálgá jäävrist, te tast lii uáivuš, mii lii nube noomáin lusme meiddei. Já kuus tot nohá, te lii tast juuvâ njälmi.
Juuvâsthân lii virde ađai rävŋi, já puáhtá ettâđ, et čääci virded, talle ko ij leh kuálhis čääci, mut rävŋi.
Jis lii uccáá čääsist joto, te lii njeeri. Já ko lii ciäggu suptâ, talle lii kuoškâ já val puoh ciäggusumos lii kievŋis. Meiddei tom puáhtá kočodiđ orjâlâš luoihâssaanijn korže.
Na te ko lii oppeet nuuvt hitásávt jotemin čääci, et illá ubbâ uáinágin, te tot lii savo ađai savvoon. Já ko šadda taggaar jávrádâh, teikkâ nuuvt tegu uccjáávráš, juuvâ alne, te lii luobâl. Tot lii váhá nuuvt tegu jävri.
Ton savonist ucceeb lii taggaar kuánnil, mii lii masa tegu uccâ luobbâlâš já tot lii čieŋŋâl, já távjá tast lii meiddei jorree virde. Já ton alda lii meid jormo. Kuittâg Itkos-sänikirje mield jormo ličij ton mield taggaar kuoškâ vyeln taggaar čieŋâlis päikki, masa tego kyeppi, taggaar alda kuánnil tiäđust-uv tot-uv.
Já lii val ohtâ sääni, mii ij leh nuuvt hirmâd uápiskin munjin. Tot lii puálli. Tot ličij nuuvt tego savo, mut tot lii čuuvtij uánihub já ton nube roobdâst, nube riddoost lii taggaar luohtâ.
Na viälmá. Tot lii taggaar uási juuvâst lii virde, mut ij leh liijká kuánnil, ige savo, mut tot lii taggaar čieŋŋâlislágán uccáá kolgee uási. Juuvâst tiäđust-uv puáhtá leđe vyeppee, nuuvt tegu jäävrist-uv.
Já ohtâ sääni lii luákki vala, mii lii taggaar kuálhis saje návt mudoi. Tot puáhtá leđe tiäđust-uv jäävrist-uv, juuvâst meid puáhtá leđe luákki. Já tot ij leh aaibâs munjin čielgâs, šadda-uv luákki talle ko lii piegâttes saje, vâi lii-uv tot luákki meiddei talle ko juuvâ virde ij räähti pááruid kogonii, et lii-uv tot-uv luákki.
Tääbbin Säämi juuvâin láá ennuv tagareh kuoškah, njereh, kuánnileh, savoneh já nuuvt ovdâskulij, main lii tom pääihi merhâšeijee nommâ, ađai propri, já togo peht láá toh juuvâ nomâttâsah uáppááh ulmui. Mut láá meid tagareh omâs kuoškâi noomah, moh iä lah nuuvt ennuv, nuuvt tegu Njuámmilcooskâs-uv. Tast ij leh uáli šiev visesvuotâ, et maid tot cooskâs meerhâš. Já láá meid tagareh nuuvt tegu Naskâlem lii ohtâ, oovtâ kuoškâ nommâ.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 28.2.1991, Yle Säämi
6.9.2017: Jaavrij oosij nomâttâsah
Já stuárráábijn jaavrijn láá meiddei vuonah. Já luovtah še láá tiäđust-uv, já tain tiäđust-uv eenâb iäru ij leh, ko et vuonâ lii stuárráb ko luohtâ.
Mut kaavâ oppeet lii taggaar uážžu ettâđ uccâ luovtâš. Te lii kyevti suolluu já nannaam kooskâst čuálmi. Mut tot puáhtá meiddei leđe nyeri. Já toi iäruhân tiäđust-uv lii tot, et čuálmi lii uánihâš já nyeri kuhheeb.
Oppeet lii suálui já láásáš puáhtá leđe, já suálui lii táválávt styeres já olluv, já veikkâ ij liččii nuuvt styereskin, te kuittâg lii olluv já láásáš lii vyeligâš.
Na njargâ lii vaarâ juáhážân mudoi-uv uápis sääni. Ko uccáá lii čääci, te tot puáhtá leđe koškes teikâ kárgu. Na koške já káárgu iäru lii tiäđust-uv váhá epičielgâs, mutâ mun nabdam kuittâg nuuvt, ete koškes lii taggaar cuávis saje jäävrist, moos käärbis ij nuuvt älkkest tarvan. Já kárgu lii vist taggaar, et toos käärbis tarvan. Motomin koškes-uv uáinoo čäsuáivist já motomin tot lii čääsi vyeln puoh. Já kárgu meid puáhtá siämmáánáál, et tot puáhtá jo-uv oinuđ, teikâ leđe čäsuáivi vyelni.
Na te lii lavđâ vala taggaar, mii ij leh hirmâd cuávis, mut tot lii täsivávt cuávis, já tot lii vala maka šiev joddeečääci taggaar ko suáppu laavđâi oolâ.
Jis šadda kivkked čieŋŋâl cuáhás maŋa, te eteh et tot lii sterkkâ.
Jävrriddoost lii vuodâs. Tot lii taggaar čunoiriddo já puáhtá leđe suoinâlm. Tast šaddeh tiäđust-uv syeinih, čäcsyeinih.
Ulmuuh tietih ennuv jieijâs kuávlust tagarijd káárgui, koškái, suollui, čoolmij já nuuvt ovdâskulij noomâid já tot ličij pyeri, jis ulmuuh taid váhá piejâččii muušton já pááppár ool čáláččii ton tet, et amas toh vájáldittiđ. Puávtám motomijd noomâid ettâđ maid mun tiäđám tovben Ijjäävrist. Ovdâmeerhâ tiet lii taggaar ko Viermisuossâmkoškes já Skaarfâkoškes, Vyesikoškes, Kuáđhukoškes. Sammudjäävrist tiäđám kuittâg kuittâg Hendrikkoške, mut tot kii Henrikijd tobbeen lii lamaš, tom kal jiem innig tieđe.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 21.2.1991, Yle Säämi
31.8.2017: Šoŋŋâsäänih
Luándusäänihhân láá tagareh, et tast láá ennuv iäruh sanij kooskâst já meiddei láá hirmâd ennuv luándusäänih. Tast ovdâskulij mun lam jurdâččâm luándusaanijd älgiđ kuorâttâllâđ já taan tovváá šoŋŋâsaanijd vistig.
Šooŋah ko láá maaŋgâlágáneh, te ohtâ lii tiäđust-uv ko muáttá, myettiđ. Já arveđ. Ij taarbâš tego suomâkielâst ettâđ kuovttijn saanijn, mut jo ohtâ sääni čielgee. Ko arva, te čääci puátá. Mut arvem-uv lii maaŋgâmuđusâš.
Puáhtá sovđâdiđ, mii meerhâš tom, et aaibâs fijnâ arvečolmijguin arva, ige tot leh nuuvt hirmâd njuoskâdeijee vala.
Já te puáhtá riškáttâllâđ meiddei. Talle láá maka stuorrâ arvečalmeh koočâtmin häärviht, táválávt ovdil uávti, arveuávti.
Meiddei puáhtá leđe šuáláttâh, ađai čäcišuáláttâh. Talle lii tuođâi korrâsávt arvemin já uážžu ettâđ penttâ, et liäšku.
Rášuarve lii meiddei ohtâ arve nommâ. Talle lii piegâst arvemin.
Na čuormâs. Tothân kal lii uápis ulmuid. Čuormâstmin lii talle ko puátih tagareh nuuvt tegu siemin jieŋâčuággáh.
Já arve já myettim kooskâst lii val ohtâ sääni, čođđoođ. Tot lii čođomin talle, ko ij leh tiätu lii-uv arve vâi myettee, et puátá-uv čääci vâi muotâ, já tot lii ton kooskâst. Já táválávt tot läävee val jiäŋŋuđ tállân ko kačča, te talle lii čođomin. Já čođđoomšoŋŋâ lii táválávt maŋgii vala jotelis čuoigâm- teikâ vyeijimsijvo talle ko toos puátá taggaar tegu jieŋâkerdi te muottuu oolâ.
Já te lii val ubbâ alme taggaar ko jalahâs räigi ij oinuu kosten, mut arva täsigávt já kuhháá, já ton nommâ lii meiddei ubbâraddâ.
Arvem já myettim kooskâst lii val nubbe-uv sääni, šlettiđ, já tot lii taggaar njuoskâ muotâ, mii stuorrâ čolmijguin läävee koččâđ, já tot tábáhtuvá táválávt čohčuv já kiđđuv meiddei.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee Arkkâduvâst
Sijvo puáhtá leđe maaŋgâlágán. Ovdil ko ulmuuh čuoigii já vuoijii ergijguin, te sijvo lâi uáli tehálâš ulmui, já manenks ij taan-uv ääigi, veikkâ lii-uv moottorkiälkká fiävrun iänááš.
Savadâh ij leh mihheen hitruus siijvoid čyeigei ige vyeijeigin. Talle ij jođe saaveeh. Lussâd lii čuoigâđ já eidu tággáár voccâ, puolâšvoccâmuotâ lii tot, kuás lii savadâh. Já nubij kejij tot lii talle ko pyereest jotá, te lii jođádâh. Talle kal lii hitruu čuoigâđ.
Já meiddei puáhtá leđe taggaar, na voccâsiijvo mainâšim jo. Voosâ mield čuoigâdijn lii taggaar savadâh. Já puáhtá leđe meiddei tuávádâh taggaar, et ij leh vala njäbbi, mutâ lii kuittâg taggaar uáli pivvâl, et muotâ tuáppee saaveehvuáđun, teikâ kiälkkávuáđun. Puáhtá tarvaniđ-uv váhá já motomin tot vuálgá luovâs já tom ferttee faskođ nijbešomeráin.
Mut siijvon kulleeh säänih láá meid taggaar ko ceevi já muári, já kozzâmuári. Já tot ceevi lii taggaar, mii poccuu kuáddá já puásui kiđđâtäälvi ääigi vuálgâ veikkâ mon kuhás kulgâđ, já eteh, et toh láá cevipoccuuh. Já ceevihân tiäđust šadda kuittâg tuoddâr peln, ko korrâ piegâid ana kuhháá já puurgâid já talle muotâ teškâs nuuvt, et lii ceevi.
Na muári lii tot, et kuáddá já ij kyedi. Talle lii uáli váivádâh poccust väzziđ já ulmust čuoigâđ. Tast lii távjá vala tot nuuvtkočodum kerni. Kerni muottuu alne čuáppá tegu nijbe te poccuu jyelgi, já puásui ij kuhás muárrin koostâ.
Mut cuáŋui lii oppeet hyelkki ton ciähán. Tot lii masa siämmâš ko ceevi, mut vala korrâsub. Tot kuáddá jo ulmuu-uv väzziđ tot cuáŋui.
Na täst lijjii motomeh tágáreh siijvo kovedeijee säänih já kuldâleijeeh puávtáččii nuuvt tegu taan vuolgâttâs maŋa, taan Kielâmiinut maŋa, mut jyehi Kielâmiinut-uv maŋa vuolgâttiđ Sämiradion arvâlâsâid, et mon uáivilist sij láá täin saanijn.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 14.2.1991, Yle Säämi
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee Arkkâduvâst.
Anarâškielâ kevtteeh tarbâšiččii sänikirje toin, ko oovdiš lii nuuhâm já Erkki Itkos sänikirjeest čielgiittâsah láá saksakielân. Mun lam tiivoodmin tom ovdii sänikirje, mut mun tarbâšiččim motomijn epičielgâ saanijn kielâtiettei iše, ton tet ko sänikirjeest kalga leđe vises merhâšume, maid mii-uv saanijd meerhâš. Must láá ennuv tágáreh säneh, maid mun lam puáimum oovtmottoom epičielgâ sääni já mun halijdiččim taid kuldâleijein koijâdiđ.
Vuossâmuš sääni lii čomestiđ. Et maid tot čomestiđ meerhâš? Maid olmooš parga talle ko tot čoomeest? Vâi puáhtá-uv ohtâ olmooš čomestiđ?
Nubbe sääni lii taggaar ko njäävipuuvsah. Tađe mield ko tiettip, te njäähihân lii kyeli, já maht tast puuvsah pyehtih leđe?
Nabai taggaar sääni ko ruhnođ? Piäkká ruhno hirmâdávt. Lii-uv taggaar sääni mon vijđáht uápis, ruhnođ?
Nubbe piegâ verbâ lii rumeštiđ. Puáhtá ettâđ, et pieggâ ruumeešt.
Nabai taggaar sääni ko tevkki? Jis ráhtá teevhi, te tot mahtii kuáská tom et maht peivi páštá, já tast lii vissâ poolvâst-uv koččâmâš ton teevhist. Tot sääni lii tevkki.
Ohtâ uccloddááš lii joráduvvâš, mutâ motomij mielâst tot lii taggaar mottoom soortâ jeggilodde-uv. Te lii epičielgâs oppeet kuábáš tot lii, jeggilodde vâi uccloddááš taat joráduvvâš?
Mottoom jienâpäädist kuullim taggaar sääni ko káisuđâttâđ. Tot lii váhá oomâs, káisudâttâđ.
Oppeet taggaar sääni ko luvâttâs. Tast ij vissâ leh luhâmist koččâmâš, mut tot kolgâččij leđe mottoom muđusâš tavdâ teikkâ ittum, teikkâ taggaar ton sulâsâš, mii liškeest lii, teikkâ mudoi, te tot ij leh meendu čielgâs, et mii lii luvâttâs.
Naa, já te ličij taggaar sääni ko šlijmâstiđ. Kiinii vissâ talle šlijmâst, ko čähhee monnii, veikkâ vaijaas vierccâ ličij nurváámin, te olmooš puáhtá šlijmâstiđ. Mut totkin ij leh aaibâs vises, já tast ličij pyeri finniđ čielgâs.
Maid parga olmooš talle ko táávnut? Kiäm puáhtá távnuttiđ? Lii-uv tot taggaar, et monnii ääši lii ulmuu uáiván navliimin, et tot kalga tom mušteđ, vâi lii-uv tot toho kulijgin?
Já majemuš sääni taan love sääni listoost lii togâlâs. Lii-uv kihheen uáinám togâlâs já maggaar lii togâlâs? Lii-uvks tot miinii pihtsijd já jis lii, te maggaar piivtâs?
Tie lijjii love säännid tai epičielgâ saanij listoost.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 17.1.1991, Yle Säämi
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee Arkkâduvâst.
Lasetiäđuh taan Kielâmiinut siskáldâsâst:
– Togâlâs-sääni maatij čielgiđ Maatin suu viljâ Hans Morottaja porgemáánust 2017. Matti muštâlij ääšist Facebookist tánávt: "Tot lii taggaar ko tuovŋâs tuávŋoo nubbijn tuovŋâsáin."
Nettidigisäänih tobdá motomijd täin epičielgâ saanijn:
– čomestiđ - parveilla
– ruhnođ - raataa, tehdä jotakin kaikin voimin
– tevkki - pilvenhattara
– távnuttiđ - tivata
Taan tovváá mun halijdâm čielgiđ sääni suijâm váhá já ovdâmerkkâsäännin lii väzziđ. Väzziđhân lii verbâ já sämikielâst puáhtá suorriittiđ väzziđ-sääni veikkâ mon kalle uásán. Mun täst motomijd ovdâmeerhâid mainâšâm, mut jiem äälgi uuccâđ taid kielâopâlâš čielgiittâsâid ollágin.
Na vistig lâi tot väzziđ. Ovdâmerkkân sun vázzá šiljoost. Mut ko lii sääni väzziliđ, te maka iätá návt, et Piäkká tot kal väzzilij Anarân. Mut jis lii väzzilistiđ, te talle ij vääzi nuuvt kuhes määđhi. Puáhtá ettâđ veikkâ návt, et sun väzzilistiđ váhá tuáris pel, vâi uáiná tupenurhe pirrâ. Já te lii sääni vazâččiđ. Veikkâ návt, ete mun tot kal tááiđám vyelgiđ ääigikolloon vazâččiđ. Já ton sulâsâš lii meid vázástâllâđ. Talle ij leh vala nuuvt huápust jotemin. Veikkâ návt, et ákku kuuloold vázástâl šiljoost.
Väziškyettiđ. Talle ko ovdil ij lah vázzám, mut álgá väzziđ, te puáhtá ettâđ veikkâ, et páárnáš väziškuođij jo oovtâ ihásâžžân. Já te lii väzihánnáá. Veikkâ návt, et jyelgih lijjii kuusâst tuáŋgum, ko ubâ täälvi lii lamaš väzihánnáá navittist. Já te lii väzidijn. Sun viežâi poostâ, já luuvâi väzidijn loostâ. Já te lii väzittiđ vala. Veikkâ taggaar ovdâmerkkâ, ete sust lijjii jyelgih nuuvt čuuvtij čergijdum, et suu ferttij väzittiđ, ovdil ko jyelgih lášmudii.
Na te lii vala taggaar ko väzzim. Ovdâmerkkân návt, et kalhân taat väzzim ij nuuvâ kuássin, ko lii nuuvt kuhes mätki. Já te taggaar häämi ko vazzuđ. Puáhtá ettâđ, ete kiinii rámmoo jieijâs, et mon sun lii paarooh väzziđ, já iätá návt, et taat koskâ vázzoo kyevti tijmeest. Já te lii vala taggaar ko vääzin. Ovdâmerkkân návt, et piäsá-uvsun tohon innig vääzin, ko lii muáttám nuuvt ennuv muottuu? Já te lii tot olmooš kote vázzá, te tot lii väzzee. Veikkâ návt puáhtá ettâđ, ete tovben uáinoo puátimin väzzee.
Taggaar sääni ko vázáttâllâđ lii meiddei. Tot olmooš vázáttâl kiännii maka, já puáhtá ettâđ, et irâspoccuu ij aldan vistig, ovdil ko kalga váhá ääigi vázáttâllâđ tom.
Puávtáččij meiddei jurdâččiđ, et taggaar säänih liččii ko vázzáluhččiđ já vazâččâttâđ, mut taan sulâsii veerbân toh tääiđi sooppâđ nuuvt pyereest. Mut täst jo uáinoo, et mon kalle soortâst láá oovtâ veerbâ suorriittemmáhđulâšvuođah sämikielâst.
22.8.2017: Sijvosäänih
Sijvo puáhtá leđe maaŋgâlágán. Ovdil ko ulmuuh čuoigii já vuoijii ergijguin, te sijvo lâi uáli tehálâš ulmui, já manenks ij taan-uv ääigi, veikkâ lii-uv moottorkiälkká fiävrun iänááš.
Savadâh ij leh mihheen hitruus siijvoid čyeigei ige vyeijeigin. Talle ij jođe saaveeh. Lussâd lii čuoigâđ já eidu tággáár voccâ, puolâšvoccâmuotâ lii tot, kuás lii savadâh. Já nubij kejij tot lii talle ko pyereest jotá, te lii jođádâh. Talle kal lii hitruu čuoigâđ.
Já meiddei puáhtá leđe taggaar, na voccâsiijvo mainâšim jo. Voosâ mield čuoigâdijn lii taggaar savadâh. Já puáhtá leđe meiddei tuávádâh taggaar, et ij leh vala njäbbi, mutâ lii kuittâg taggaar uáli pivvâl, et muotâ tuáppee saaveehvuáđun, teikâ kiälkkávuáđun. Puáhtá tarvaniđ-uv váhá já motomin tot vuálgá luovâs já tom ferttee faskođ nijbešomeráin.
Mut siijvon kulleeh säänih láá meid taggaar ko ceevi já muári, já kozzâmuári. Já tot ceevi lii taggaar, mii poccuu kuáddá já puásui kiđđâtäälvi ääigi vuálgâ veikkâ mon kuhás kulgâđ, já eteh, et toh láá cevipoccuuh. Já ceevihân tiäđust šadda kuittâg tuoddâr peln, ko korrâ piegâid ana kuhháá já puurgâid já talle muotâ teškâs nuuvt, et lii ceevi.
Na muári lii tot, et kuáddá já ij kyedi. Talle lii uáli váivádâh poccust väzziđ já ulmust čuoigâđ. Tast lii távjá vala tot nuuvtkočodum kerni. Kerni muottuu alne čuáppá tegu nijbe te poccuu jyelgi, já puásui ij kuhás muárrin koostâ.
Mut cuáŋui lii oppeet hyelkki ton ciähán. Tot lii masa siämmâš ko ceevi, mut vala korrâsub. Tot kuáddá jo ulmuu-uv väzziđ tot cuáŋui.
Na täst lijjii motomeh tágáreh siijvo kovedeijee säänih já kuldâleijeeh puávtáččii nuuvt tegu taan vuolgâttâs maŋa, taan Kielâmiinut maŋa, mut jyehi Kielâmiinut-uv maŋa vuolgâttiđ Sämiradion arvâlâsâid, et mon uáivilist sij láá täin saanijn.
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee Arkkâduvâst.
14.8.2017: Epičielgâ säänih
Anarâškielâ kevtteeh tarbâšiččii sänikirje toin, ko oovdiš lii nuuhâm já Erkki Itkos sänikirjeest čielgiittâsah láá saksakielân. Mun lam tiivoodmin tom ovdii sänikirje, mut mun tarbâšiččim motomijn epičielgâ saanijn kielâtiettei iše, ton tet ko sänikirjeest kalga leđe vises merhâšume, maid mii-uv saanijd meerhâš. Must láá ennuv tágáreh säneh, maid mun lam puáimum oovtmottoom epičielgâ sääni já mun halijdiččim taid kuldâleijein koijâdiđ.
Vuossâmuš sääni lii čomestiđ. Et maid tot čomestiđ meerhâš? Maid olmooš parga talle ko tot čoomeest? Vâi puáhtá-uv ohtâ olmooš čomestiđ?
Nubbe sääni lii taggaar ko njäävipuuvsah. Tađe mield ko tiettip, te njäähihân lii kyeli, já maht tast puuvsah pyehtih leđe?
Nabai taggaar sääni ko ruhnođ? Piäkká ruhno hirmâdávt. Lii-uv taggaar sääni mon vijđáht uápis, ruhnođ?
Nubbe piegâ verbâ lii rumeštiđ. Puáhtá ettâđ, et pieggâ ruumeešt.
Nabai taggaar sääni ko tevkki? Jis ráhtá teevhi, te tot mahtii kuáská tom et maht peivi páštá, já tast lii vissâ poolvâst-uv koččâmâš ton teevhist. Tot sääni lii tevkki.
Ohtâ uccloddááš lii joráduvvâš, mutâ motomij mielâst tot lii taggaar mottoom soortâ jeggilodde-uv. Te lii epičielgâs oppeet kuábáš tot lii, jeggilodde vâi uccloddááš taat joráduvvâš?
Mottoom jienâpäädist kuullim taggaar sääni ko káisuđâttâđ. Tot lii váhá oomâs, káisudâttâđ.
Oppeet taggaar sääni ko luvâttâs. Tast ij vissâ leh luhâmist koččâmâš, mut tot kolgâččij leđe mottoom muđusâš tavdâ teikkâ ittum, teikkâ taggaar ton sulâsâš, mii liškeest lii, teikkâ mudoi, te tot ij leh meendu čielgâs, et mii lii luvâttâs.
Naa, já te ličij taggaar sääni ko šlijmâstiđ. Kiinii vissâ talle šlijmâst, ko čähhee monnii, veikkâ vaijaas vierccâ ličij nurváámin, te olmooš puáhtá šlijmâstiđ. Mut totkin ij leh aaibâs vises, já tast ličij pyeri finniđ čielgâs.
Maid parga olmooš talle ko táávnut? Kiäm puáhtá távnuttiđ? Lii-uv tot taggaar, et monnii ääši lii ulmuu uáiván navliimin, et tot kalga tom mušteđ, vâi lii-uv tot toho kulijgin?
Já majemuš sääni taan love sääni listoost lii togâlâs. Lii-uv kihheen uáinám togâlâs já maggaar lii togâlâs? Lii-uvks tot miinii pihtsijd já jis lii, te maggaar piivtâs?
Tie lijjii love säännid tai epičielgâ saanij listoost.
Vuosâalmostittem: 17.1.1991, Yle Säämi
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee Arkkâduvâst.
Lasetiäđuh taan Kielâmiinut siskáldâsâst:
– Togâlâs-sääni maatij čielgiđ Maatin suu viljâ Hans Morottaja porgemáánust 2017. Matti muštâlij ääšist Facebookist tánávt: "Tot lii taggaar ko tuovŋâs tuávŋoo nubbijn tuovŋâsáin."
Nettidigisäänih tobdá motomijd täin epičielgâ saanijn:
– čomestiđ - parveilla
– ruhnođ - raataa, tehdä jotakin kaikin voimin
– tevkki - pilvenhattara
– távnuttiđ - tivata
9.8.2017: Väzziđ
Na vistig lâi tot väzziđ. Ovdâmerkkân sun vázzá šiljoost. Mut ko lii sääni väzziliđ, te maka iätá návt, et Piäkká tot kal väzzilij Anarân. Mut jis lii väzzilistiđ, te talle ij vääzi nuuvt kuhes määđhi. Puáhtá ettâđ veikkâ návt, et sun väzzilistiđ váhá tuáris pel, vâi uáiná tupenurhe pirrâ. Já te lii sääni vazâččiđ. Veikkâ návt, ete mun tot kal tááiđám vyelgiđ ääigikolloon vazâččiđ. Já ton sulâsâš lii meid vázástâllâđ. Talle ij leh vala nuuvt huápust jotemin. Veikkâ návt, et ákku kuuloold vázástâl šiljoost.
Väziškyettiđ. Talle ko ovdil ij lah vázzám, mut álgá väzziđ, te puáhtá ettâđ veikkâ, et páárnáš väziškuođij jo oovtâ ihásâžžân. Já te lii väzihánnáá. Veikkâ návt, et jyelgih lijjii kuusâst tuáŋgum, ko ubâ täälvi lii lamaš väzihánnáá navittist. Já te lii väzidijn. Sun viežâi poostâ, já luuvâi väzidijn loostâ. Já te lii väzittiđ vala. Veikkâ taggaar ovdâmerkkâ, ete sust lijjii jyelgih nuuvt čuuvtij čergijdum, et suu ferttij väzittiđ, ovdil ko jyelgih lášmudii.
Na te lii vala taggaar ko väzzim. Ovdâmerkkân návt, et kalhân taat väzzim ij nuuvâ kuássin, ko lii nuuvt kuhes mätki. Já te taggaar häämi ko vazzuđ. Puáhtá ettâđ, ete kiinii rámmoo jieijâs, et mon sun lii paarooh väzziđ, já iätá návt, et taat koskâ vázzoo kyevti tijmeest. Já te lii vala taggaar ko vääzin. Ovdâmerkkân návt, et piäsá-uvsun tohon innig vääzin, ko lii muáttám nuuvt ennuv muottuu? Já te lii tot olmooš kote vázzá, te tot lii väzzee. Veikkâ návt puáhtá ettâđ, ete tovben uáinoo puátimin väzzee.
Taggaar sääni ko vázáttâllâđ lii meiddei. Tot olmooš vázáttâl kiännii maka, já puáhtá ettâđ, et irâspoccuu ij aldan vistig, ovdil ko kalga váhá ääigi vázáttâllâđ tom.
Puávtáččij meiddei jurdâččiđ, et taggaar säänih liččii ko vázzáluhččiđ já vazâččâttâđ, mut taan sulâsii veerbân toh tääiđi sooppâđ nuuvt pyereest. Mut täst jo uáinoo, et mon kalle soortâst láá oovtâ veerbâ suorriittemmáhđulâšvuođah sämikielâst.
Kuobžâ-Saammâl Matti
Vuosâalmostittem: 28.3.1991, Yle Säämi
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee arkkâduvâst
Vuosâalmostittem: 28.3.1991, Yle Säämi
Taam Kielâmiinut puávtáh kuldâliđ Yle Säämi Ellee arkkâduvâst
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti