Nuuvt lii äigi oppeet hurgám, ete puáttee majebaargâ 31.10. kolgâččii puoh Anarâš-loostâ čalluuh leđe čuákist uáivitoimâtteijest. Tääl vala kiergân, jis lii áigumin maidnii čäälliđ puáttee numerân. Kannat meid smiettâđ, ete ličij-uv teevstâ skipárin pyeri vuolgâttiđ mottoom kove. Tot lii tiäđust-uv fáádást-uv kiddâ, mut kannat anneeđ tom-uv mielâst, ete šiev kovehân sáttá muštâliđ ääšist eenâb ko tuhháát säännid. Ij kannat kenski väldiđ kuittâg maali taan teevstâst, ko tiet kove tyest paajaabeln ij kuulâ mahten taan áášán. Tiet tuáimá tággáár teevstâ ohtâvuođâst pyerebeht-uv “várutteijee ovdâmerkkân”.
Puávtám jo taan kooskâst kijtteđ puoh taid ulmuid, kiäh láá táássáš kiergânâm vuolgâttiđ čalluid. Loostâst oro šoddâmin uáli maaŋgâpiälálâš, ko tist láá puáttám nuuvt maaŋgâlágáneh čalluuh. Motomeh tain láá tagareh, ete toh pieijih ulmuu meid smiettâđ. Ovdâmerkkân onne ko koccájim mottoom suujâ tiet suullân tijme 4.30, jiemge innig nohádâm, te seeŋgâst viälláádijn lâi äigi hundâruššâđ váhá taid siämmáid aašijd, maid taat oovtâ lohhee vuolgâttem čaalâ kietâdâl.
Muáddi sääni halijdâm ettâđ meid taan pargoost, maid Anarâškielâ servi aktivliih ulmuuh láá porgâm ovdilgo jieš algâttim seervi pargen. Čohčâ já algâtälvi oroh lemin ruttâucâmušâi äigi. Jiem lah kuássin ovdil uuccâm maggaarkin projektân ruuđâ, mut taan ive lam peessâm porgâđ tom-uv eenâb ko tuárvi. Tom ij kihheen osko ovdilgo jieš parga, ete mon muálkkáás já áijáás hommá lii tevdiđ taid ucâmušâid já vuolgâttiđ puoh lahtosijd ucâmuš skipárin. Amahân ton-uv paargon olmooš hárján iivij mield, mut ennuv korrâsub pargo tast lii, ko maid šadda vistig jurdâččiđ. Kalle tiijmesun seervi saavâjođetteijeeh já eres-uv ulmuuh láá 30 ivveest kiävttám ucâmuššáid? Nabdam, ete tááláš saavâjođetteijee lii kenski motomin smiettâm siämmáá ääši.
Čäällimmohtâ já pyeri oholoppâ puohháid!